Argipaevast Aleksandrovkas ja Krasnodarkas

finaal

2008-07-03T12:56:00.001-07:00

Vaat’ nüüd ma küll ei tea, mis otsast oma jutuga pihta hakata. Esiteks pean üleüldse vabandama, et viimastel nädalatel Krasnodarka uudised vahendamata jäid – suure remondi- ja kontserditralli kõrvalt ei saanud lõpuks enam sõbagi silmale. Kirjutamisest rääkimata. Aga remont tuli ilus ja kontserdiga jäid kõik rahule.

Niisiis... kõigest lähemalt. Ükspäev läksin ma turule ja ostsin igat sorti ehituskraami, lõpetades tumepruuni värviga – pidasin ju plaani välisuks ning selle kõrval tolmnevad aknad üle võõbata. Rita arvas, et enne valgendamist ei tasu mingil juhul värvima hakata. Eks ma siis hankisin hunniku lupja ning asusin ukse kohalt valgendama. Kuid mis mõttega valgendada ukse kohalt, kui mitte valgendada tervet maja fassaadi? Ja mis mõttega küll valgendada ainult fassaadi, parem juba tervet maja! Mõeldud, tehtud. Maja valgendatud ja uks värvitud. Aga mis mõttega küll ust värvida ainult ühe poole pealt? Kuigi enne esikus värvima hakkamist tuleks muidugi ka seinad üle valgendada... Ja siis tuleks juba teised uksed ka üle võõbata. Ja siis muidugi tuleks ka köögiuks üle värvida nii esiku kui köögi poolt. Ja siis juba kõik ülejäänud uksed köögis... Aga enne peaks muidugi ka köögi seinad üle valgendama... Noh, ja siis veel lae ka... Ühesõnaga, remont laienes hulka suurejoonelisemaks kui esialgu plaanis oli, seega võib ehk mõista, mispärast blogikirjutamine unarusse jäi. Esialgu rühmasin ma küll üksinda, aga paari päeva pärast tulid juba lapsed appi. Anja ja Viola pidid koolis praktikal käima, kuid Irina Jegorovna lubas neil täitsa lahkesti hoopis Tares praktiseerida. Anja oli muidugi üle mõistuse tubli abiline – värvis kõik Tare aknad hirmus korralikult üle, klaasile ei sattunud kriipsugi. Ja Tare on ilma igasuguse kahtluseta praegu kõige uhkem maja meie uulitsal. Poisid saagisid maja ees puudelt kuivanud oksi ka vähemaks. Isegi jalgraja ümbruse tegime rohust puhtaks.
Ja mis siis toas toimus? Vova toksis teatavasti köögis suuremad augud seintes tiba veel suuremaks ja mätsis need siis jälle kinni. Miša ja Ženja tulid isale appi ja määrisid koridori ning köögi seintes haigutavatele pragudele hulka pahtlit. Sautkini Vasja määris tiba pahtlit lakke ka – sinna, kus kevadel katus läbi lasi ning lagi kipub tükkhaaval alla tulema. Lõpptulemuseks oli üris valusasti silma riivav lapiline sisekujundus. Seetõttu võtsime nõuks seda veidi lubja ja värviga uuendada. Köögi seinte lupjamine läks parasjagu tüütuks, aga tehtud sai seegi. Vadim ja Igor turnisid umbes pool päeva maa ja taeva vahepeal ning üheskoos pintseldasime laegi üle.
Esiku seintel ei raatsinud ma esiti Kristi kujundusega tuhkagi ette võtta. Aga kui Misha kogemata seinad hooga ühe korra üle lupjas, jäi tulemus lihtsalt nii pooletoobine, et pidime ka esiku seinad üle värvima. Ühe poole tegime Anjaga švammide ja sinise värvi abil mõnusasti kirjuks – tõepoolest ilus tuli. Teist seina, kus Kristi kätetööd vaid üpris häguselt lubja alt aimata võis, oli tarvis tervenisti üle võõbata. Tumesinine sein ei pakkunudki väga suurt silmailu, seepärast tupsutasime sinnagi veel valge švammiga mustri peale. Ühele seinale tegi Anja Kristi lubja alla mattunud idee järgi käejäljed, teisele said šablooni järgi aga hoopis jalajäljed. Igavesti uhke esik tuli.
Köögi valged seinad tundusid samuti igavavõitu, aga et aega ei jagunud, andsin ma tüdrukutele viimasel päeval värvid ja pintslid kätte ja palusin neil endil midagi välja mõelda. Viola joonistaski ukse kõrvale maailmatu puu. Mõnus ja leidlik lahendus. Eks minge ja vaadake järele.

Nagu remont, nii kukkus ka kontsert hulka suurejoonelisem välja, kui me esiti plaanisime. Sumedate suveõhtute sagenedes hakkasime proove tegema õues trepi peal. Viimaks kolisime kogu tehnikagi õuele – uute kõlaritega ja puha. Kontserdipäeval aga... ei või olla! Umbes kella kolme aegu kuuldus müristamist ja langes esimene vihmatilk. Kolisime rutuga tuppa ära, ikka hoolega värskest värvist eemale hoides. Ja siis hakkaski kallama. Kella kuue aegu, mil meie üritus algama pidi, ladisesid poriloigud sajust veel päris julgesti. Nii juhtuski, et kontsert toimus hoopis Tare köögis. Häid lambaid mahub palju ühte lauta ja lõppeks leidsid isegi kohale tulnud memmed istekoha.
Seekord esinesid küll pea kõik – poisid laulsid, Ira ja Anja olid õhtujuhid, ülejäänud näitlesid, laulsid, tantsisid ja lugesid luuletust. Vova mängis paarile loole saateks kitarri, enamasti ajasime läbi karaokeplaatide või Ehalaga. Kõige pisemad, kes juba mõne nädala jagu iga päev punkt kell viis proovi olid tulnud, särasid nagu tähed. Ja ootamatult suurekssirgunud kuuendikud (ärge neile seda öelge, sest nad on ometi juba peaaegu et seitsmendas klassis, hehhee) on näitlejatena ikka andekad mis andekad. Nüüd jääb üle nad veel Eestisse esinema tuua.
Reede õhtuks korraldasid lapsed mulle lahkumispeo – küllap tahtsid lihtsalt ise diskot pidada, minu ärasõit sobis ettekäändeks suurepäraselt. Välja kukkus päris mõnus üritus, kuigi kohale tuli päris mitu kutsumata külalist (Vadim, Sasha ja Vasja näiteks), mispeale plikad muidugi kära tõstsid. Aga kõik laabus ja nii me mängisime umbes kella kolmeni öösel isevärki pudelimängu, kus tuli hirmus palju inimeste iseloome arutada ning aeg-ajalt ühe jala peal hüpata :) Nalja nabani.
Laupäeval läksime kooli abiturientide lõpuaktusele. Kõne all olev üritus toimus muide õhtul kell kaheksa ning sarnanes pigem suuremat sorti galaõhtu kui aktusega. Tõeliselt uhke ja hästi organiseeritud kava, uhked dekoratsioonid, kaunid kõned ning muidugi ilusad inimesed.
Ja siis viimasel õhtul võtsin nõuks ka noortega ühes Aleksandrovkasse diskole minna – päris lõbus oli tegelikult, ei teagi, miks ma terve õppeaasta jooksul kohalikku ööelu nii kangesti pelgasin. Et ikkagi utsiitelnitsa... aeh, aga tegelikult oli mõnus mõelda küll, et teismelised poisiklutid ei saagi esmaspäeval koolis minu diskotamist kommenteerima tõtata. Nimelt oli neil kombeks absoluutselt KÕIKE kommenteerida, mis sa teed või sööd või selga paned.

Lõpupeo-järgsed varased hommikutunnid kulusid laste viisaankeetide täitmisele, kuivõrd Sasha, Anja ning Lera passid anti laste vanematele kätte justament päev enne mu ärasõitu. No kuidas teisiti olekski võimalik, eks ju?

Vova oli hirmus armas ja viis mu autoga lennujaama, Meeri ootas juba jaamas. Sõit läks igatepidi sujuvalt, kuigi vaene Vova pidi autos umbes tund aega taluma, kuidas ma suure häälega ulgusin... tõenäoliselt küll pigem väsimusest ja pingelangusest kui nukrusest. Eks see kurvastus tuleb tagantjärele.
Lennujaamas selgus, et kuigi ma olin ettenägelikult broneerinud rohkem pagasikohti, ei tähendanud see, et ma võin kaasa vedada ülekilosid – viimastel päevadel toodi mulle lihtsalt hirmus palju väga armsaid, kuid tiba mahukaid kingitusi – pildiraame, kujukesi, hiigellik rahakassa ja nii edasi. Kusjuures ikka hirmus ebaviisakas oleks olnud see tavaar näiteks Ritale ära kinkida. Registratuuris istuv näidis palus mul lahkesti tasuda .... khm... 200 eurot, mispeale ma arvasin, et üleliigne osa minu maisest varast võib täiesti vabalt mõneks ajaks Krimmi jääda. Nii et kui kellelgi on plaanis autoga Krasnodarkast läbi sõita, siis palun võtke üks kolisev rahakassasid, pildiraame ja talveriideid täis pamp sealt kaasa. Ostan teile limonaadi!

Ja lõpuks... suur aitäh kõigile neile, kes mind aasta jooksul aitasid ja kes mulle rõõmu tegid. Need kõige suuremad rõõmustajad ei satu, tõsi küll, ilmselt kunagi mu blogi lugema.
Aga aitäh ka kõigile neile, kes meile kirjutasid, joonistasid ja helistasid või Krasnodarkast läbi sõitsid ning mu vahepeal jälle maa peale tõid. Suur tänu veel Eero Viilile, kes puhkepäevadelgi mind nõu ja jõuga aitas. Ja kindlasti Katrinile ja Anderole ja Rainale. Au ja kiitus muidugi Piretile ja Aarele ja Kristile, kelle teeneid krasnodarkalastele ning isiklikult mulle ilmselt ei saa hinnatagi. Ja aitäh Ritale. Selle eest, et ta minu kallal naaksus ja tõreles ja aeg-ajalt täiesti vasturääkivat juttu patras. Ja vahet pidamata nalja viskas (ikka minu kulul). Ja usinasti õhust noppis väljendeid nagu „tal on kopp ees“ ja kasutas neid täiesti vales tähenduses. Ja üleüldse oli kõige vingem ja krapsakam memm, keda meil on au eestlaseks nimetada.

Täitsa lõpp. Ongi lõpp.

2008-06-11T02:56:00.000-07:00

Jällegi veidi hilinenud uudised (täpsemalt kuskil nädala eest kirjutatud):

Saigi otsa see kooliaasta siin Krasnodarkas ja Aleksandrovkas. Laupäeval helises „pasljeednii zvanokk” – jube uhke üritus, ausõna. Abituriendid lasksid õhupalle-tuvisid lendu – päriselt nagu pulmas. Minu kõne-kartus läks tõeks ja mul tuligi terve selle koolipere ees mikrofoni midagi asjalikku seletada... eks ma siis rääkisin just seda, mis mulle siit hingele jäi – pikemalt räägin sellest ilmselt juba päris viimases sissekandes.

Tõele au andes tuleb öelda, et mina küll suuremat vahet ei teinud, millal kool ametlikult otsa lõppes. Juba nädalat paar käivad koolis ainult eksamitegijad (need mässavad ju oma eksamitega veel praegugi ikka jutti edasi) ning suvetöö-loikamid... viimased ei pea muuseas suvetööd nüüd küll miskiks põhjuseks lõpuks jalad alla võtta ja kooli poole sibada. Pigem näeb neid praegusel ajal kusagil kala õngitsemas või maasikaraksus. Või mureliaias suud magusast punni ajamas : )

Mis lastesse puutub, siis pisemad ikka õhtupoole vantsivad mulle siia proovidesse ja meisterdama, paar suuremat Vova kitarriga kokku laulmas või ise tinistamas. Täna veensin lõpuks Maksimi ja Mihkli üheskoos Buratino laulu ka üürgama, hurraa! Aga eile jäime paraku ühes Lina, Maksimi ja Mishaga Tare põrandale nii sügavasti norskama, et meid äratas Sergei kell pool viis hommikul: Hommik, hommik! Simferoopolisse!

Mida sinna asja? Rita otsustas endale lõpuks hambad soetada – nende asemele, mis tal märtsis välja tõmmati. Mina lubasin kunagi temaga kogu selle tralli kaasa teha. Simferoopoli-sõit oli algusest lõpuni üks suur traali-vaali. Hambad sai Rita igatahes siitsamast Voshoodist.

Ja nüüd juba uuemat infot.
.
Remont isegi liigub mõnevõrra – Vova käis ja lammutas ahju juurde seina sisse suure augu, toksis sinna toeks mingid traadid ja toppis seina siis jälle kinni. Et nüüd peaks ahi töötama... Zhenja ja Misha käisid paar päeva koridori ja köögi seintes pragusid pahteldamas. Maja esikülg sai ka värskema ilme. Praegu kõpitsen ma koridori ukselt ja akendelt vana värvi, et neid uuesti üle võõbata. Ehk jõuame enne minu ärasõitu ka muuseumitoa seinad üle valgendada ning põrandale uue näo anda. .

Tares käib nüüd juba päris hea hulk lapsi. Meil on iga päev kell viis proov ja nii ähvardab maja kella viiest kuni umbes üheksa-kümneni õhtul suurest lastekisast varisema hakata. Kristina ja Natasha on hakanud ka väga agarasti proovides käima. Kuuendikega harjutame selle õppeaasta viimast nädiendit – seekord nuputasime omamoodi lahenduse näidendile „Armastus kolme apelsini vastu”. Lera otsustas küll proovidest loobuda, sest ta teeb kodus remonti. Ivanna aga solvus selle peale, et teda juuli-augusti projekti ei kaasata, mil Eesti lapsed siia sõidavad. Ivanna nimelt ei olegi üldse eestlaste perest pärit, vaid on puha ukraina-tatari plika. Igatahes selle segaduse peale arvas ta, et tema ei taha Eesti asjaga enam esialgu üldse mingit pistmist... Katsun talle siiski aru pähe rääkida.

Ja veel üks hea uudis – ma sain passi kätte! Koos sissekirjutusega, kusjuures! Uskumatu, aga lõpuks on see mul käes ja võin hakata tõsisemalt kojusõitu plaanima. Nii et umbes nädala pärast kurnin juba Eestimaa poole. Ega ma just üle mõistuse koju kibelegi. Praegu on mul siin ju haruldaselt mõnus olemine – võta päikest, kõpitse maja kallal, lõõrita lastega, patra memmedega (Ermeliina käib mul seal ülepäeviti lihtsalt lobisemas, eile kirjutasime koos tema Eesti sugulastele kirjagi), pista mureleid ja maasikaid. Elu nagu lill, hehh hee : )
Aga koduigatsuse-pisik käib kallal küll. Nii et palju tervisi kõigile teile, kes te mulle seal Eestis kallid olete. Ja aitäh, et tänu teile on mul põhjust koju tagasi tulla.

lõhnab suvevaheaja järele

2008-05-30T03:29:00.000-07:00

Koolis ei olnud mõned paevad internetiühendust, seetõttu läheb nädalavahetusel kirjutatu alles nüüd näitusele:

Ja algabki homme viimane koolinädal. KOOLInädal on küll üsna huumoriga öeldud. Põhimõtteliselt lapsed ju tõepoolest käivad koolis (vähemasti pooled neist), aga vaevalt, et seal enam miskit toimub. Suurem osa raamatuid on ära antud ning ainult üks tohlakas eesti keele õpetaja nõuab veel, et tunnid toimuksid ning lapsed midagi teeksid. Laupäeval heliseb viimane koolikell. Karta võib, et seal tuleb miskitsorti kõne pidada…

Krasnodarka küla triivib viimaste heinateo-jäänukite ning aiatööde tuules. Lapsed kondavad ei-tea-kus, Taresse pole juba kaks päeva ükski põnn tulnud. Küll aga kais siin täna hommikul onu Vova Kadilkin, kes lubas ühe vana võla katteks meil siin tiba remonti teha – näiteks torusid tõsta, et ahi JÄRGMISEL talvel enam ülepäeviti ära EI kustuks. Samuti proovime köögi ning esiku seintes haigutavad inetud praod kinni mätsida. Õieti peaks terve selle köögiseina tervenisti maha võtma ja uuesti tegema, aga see läheks oi-oi-oi-kui-kulukaks ja ai-ai-ai-kui-aeganõudvaks. Homme lähen igatahes tsemendipoodi – see tähendab siiasamasse külapoodi, pöidlad peos, et jumala eest oleks just see päev, mil seal tsementi müüakse.

Eile käisin jällegi passi järel. Passi ma muidugimõista ei saanud, küll aga kõhutäie naerda. Herr Jurtšenko siiski näitas mulle kaugelt vilksamisi, et nad ei ole minu passi mitte ära kaotanud. Samuti kinnitas ta, et järgmisel korral saan passi KINDLASTI kätte. Koos sissekirjutusega. Ma arvasin juba üsna ammu, et küllap mängib gaspadinn Gennadi mulle lihtsalt väikest vingerpussi. Nüüd olen ma selles veendunud :)

NB! Päevselgelt oleks ma passi varem kätte saanud, kui ma oleks seal passilauas tiba kurjemalt urisenud ja härraseid ähvardustega takka utsitanud – see lugu teeb mulle tõepoolest nalja. Peale selle on Kurmanisse nii ehk naa tihti sõita tarvis.

Uutest ettevõtmistest? Endalegi märkamatult olen hakanud Pütsepa Vovat vaata et ära kasutama – paljudele lauludele ei ole mul nimelt mud saadet kui tema kitarrihelid. Nii saavad plikad päris ehedal kujul Jääboilerit laulda. Kaks tüdrukut lähevad päris kenasti ja telegramm… nohh, see saab siis valmis, kui kuues klass otsustab ükskord õigeks ajaks proovi tulla.
Väikestega võtsime ehtsa Entel Tenteli kõrval ette ka Genialistide “Haiguste vältimine nende ennetamise teel”. Kui nad, sindrid, muidugi proovi tuleksid – mudilased on nähtavasti ainsad, kes sõnast “eksam” lugu peavad, seetõttu keelduvad nad praegu igasugusest koolivälisest tegevusest.Ja pealegi – palju neid pisemaid siin enam ongi? Nataša pole ikka veel ei koolis ega Krasnodarkas nägu näidanud. Kristiina ilma temata proovi EI tule. Veronika venitas oma selja kuidagi nii õnnetult ära, et lebab juba kaks nädalat Simferoopolis haigevoodis – ema arvas, et tuleva nädala algul lastakse tüdruk siiski koju. Noh, ja siis jäävadki Anja ja Margarita ning kuuendikud, sest Vika lapsed ei tuleks ilmselt ka siis esinema, kui terve Eesti Selts selle nimel pea peal seisaks.

Hea uudis on see, et Eesti Instituudis otsustati meie projekti toetada ning neli väikest tüdrukut (ah sa mait, hoopistükkis juba neli noort daami!) sõidavad augustikuus Eestisse ekskursioonile ning Remniku laagrisse.

Neljapäev:

Tõepoolest, ennustus ei jooksnud tühja – selle nädala jooksul pole mul toimunud mitte ühtki koolitundi. Krasnodarka lastest vaevuvad vähesed üldse koolimaja külastamagi. Mina võtsin ajatäiteks ette klassis leiduvate raamatute tähestiku järjekorda seadmise ning arvutisse trükkimise. Oh sa püha müristus, kui palju see ROHKEM aega võtab, kui ma arvasin.

Tares läks elu peale nädalavahetust siiski jälle käima – teatud kamp tüdrukuid käib mul seal iga päev kella viie aegu proovi tegemas, meisterdamas ja niisama istumas. Veronikagi lasti juba haiglast koju ja ta kimas kõige oma kaelatoega tükkis otse Taresse ning seletas mitte ilma uhkuseta, et TANTSIDA tal EI LUBATA… ja hüppas ise niisuguse hooga ringi, et hoia piip ja prillid. Otsustasime kapis norutavate nahatükkidega midagi ette võtta ja hakkasime neist vahvaid ruudukujulisi karbikesi tegema. Taresse kuluvad igasugused topsid alati ära, kuigi plikad veavad oma karoobotškad ilmselt koju.

Remonditöödest niipalju, et tsementi me tõesti saime, kuid nüüd vaja veel Eedikuga karjääri liiva järele sõita. Kurmanistki vaja üht-teist tuua (näete siis, miks ma selle passi-järele-sõitmise peale valjemat kisa ei tõsta – passilaud jääb mulle laupäeviti lihtsalt tee peale). Täna hommikul sain aga teada, et Vova olla eile öelnud, et Tare TORUSID ta siiski tõstma EI hakka, kuivõrd ta lihtsalt ei oska seda tööd… hmmm... vahepeal ajab see Krasnodarka lubaduste-loogika mul ikka närvi mustaks küll.

Ahsoo... ja lõpuks jõudsid siis kadunud lapsed Lina ja Mihkel koju Krimmimaale. Hirmus armas on neid näha, pole nad seal Jervoopas suuremat muutunud ühti. Vahest ainult veidi tõsisemaks jäänud. Kuigi suurest ülikoolilinnas-ringi-kolamisest on neile vist Tartu Vaim pähe hakanud : ) Mulle lähevad Tartu-jutud muidugi asja ette, hakkangi juba rohkem koju kibelema.

Ja veel neile, kes meie Eesti asja vastu huvi tunnevad – 13. juunil korraldavad Pervamaiski politseinikud miskitsorti ürituse ja jällegi keerleb kogu kontsert Krimmi paljurahvuselisuse ümber. Kuus noort ja hakkajat miilitsat võtavad kätte ja toovad publiku ette Eesti rahvatantstu ning jutustavad üht-teist Džurtši (Pervamaiski) ajaloost ning arengust. Sel puhul käis kolm neist eile Krasnodarkas aru pidamas – et kuidas see Eesti rahvatants siis täpselt välja näeb ja et kas neil ehk õnnestuks meilt paariks päevaks rahvariideid laenata. Viimase küsimusega jäin ma küll lootusetult kimpu, kuivõrd täiskasvanute rahvariideid meil siin ju õieti ei olegi... lastelgi ulatuvad seelikud juba ammu üle põlve ning pluusid katavad vaevalt kaenlaaugu kinni. Igatahes siinkohal kordaksin oma sügisel mainitud palvet – kui KELLELGI peaks olema aimu, KUST ja KUIDAS Krasnodarka rahvariide-aita täita, siis PALUN olge nii kenad ja jagage seda teavet.

suvi käes

2008-05-22T01:13:00.000-07:00

Eelviimane koolinädal. Sontse sveetit jarka. Õppimise-entusiasmi tuleb praegu koolis küll tikutulega taga otsida, kui muidugi esimese-teise klassi mudilased välja arvata. Viimased on muide just nüüd kevadel kodutööde peale õige mihklid. Paar kuud tagasi sai iga algklassi tegelinski seinale oma nime kandva suure värvilise paberi, kus nende hoolsus ja tunnis käitumine ka suuremale publikule tunnistada on. Kurmanist leidsin ma nimelt juba sügisel igavesti vahvad kleepsud, kus on terve hunnik väikesi nägusid (moodsamalt öeldes smiley’sid), alustades naerunägudest ja lõpetades hambaid näitava ning vihast punetava „pomidortšikuga”, nagu lapsed ise seda kõige tõredamat smiley’t nimetavad. Vihikuid ehivad tublimatel kodutöö-tegijatel juba sügisest alates erinevad kleepekad. Eks suure kleepeka-õhina ja pomidortšiku-kartuse tõttu lapsunid kodutööde peale nii arust ära lähevadki.

Ülejäänud kamp vilistab nii kodutööle kui koolitööle. Täna sattusime kuuendikega kesk kooliõue päris sõjakalt sõnelema, kuivõrd plikad tegid lihtsalt esimese koolibussiga vehkat. Minu nähes. Selliste popitempudega pole nad mul septembrist alates hakkama saanud. Tegelikult, mis ma räägin – ka mürsikute hulgas tuleb naksakamaid keeleõppijaid ette. Näiteks üheksandikud Sasha ja Marina käivad vägagi usinasti õhtuti Tares õppimas. Need tunnid mööduvad ka alati väga ülevas meeleolus ning peaaegu alati venivad umbes kaks korda pikemaks kui tunniplaanis kirjas.

Eile rõõmustas Meeri Nikolskaja Simferoopolist meid oma külaskäigu ning Krimmi eestlaste lehe 13. eksemplariga. Eks Meeriga sai siis vähe asjalikumat juttu ka aetud, nimelt augustikuu praasniku teemadel (Krasnodarka küla saab 145-aastaseks). Tundub, et sellesinase peo asjus toimetab õige mitu inimest „kuhugi suunas”, kuigi kellelgi pole täpselt aimu, mida teised teevad ning kes asja eest vastutab. Rita pakkus kogu kaadervärgi peameheks välja Olga Jatsišini – iseasi muidugi, kas Olja ka nõusse jääb. Ta vahetas nimelt hiljuti vähetasuva postiljoni-ameti tulutoovama vastu ning töötab nüüd Krasnogvardeiski lähedal Družbas miskitvärki ninamehena.
Igatahes olla klubi-Tanja rajooni tähtsamatelt ninadelt järele pärinud, kuidas nende arvates seda peo asja ka ajada. Need pakkusid, et tuleks teha samasugused telgid nagu sügisel Aleksandrovka küla 145-aasta-pidustustel (selsamal, kus meie kamaollus skeptikutest hoolimata hulka kiitust kogus). Nii et igal rahvusel oleks eraldi nii-öelda „lett”, kus külalised uudistavad nende käsitööd ning rahvariideid ja mekivad rahvusroogi. Telkide üles seadmiseks ning inimeste kohale kutsumiseks on aga muidugi jällegi tarvis... no teadagi, mida. Simferoopol augusti üritust toetama ei kipu, seega ei teagi, kust kogu krempli jaoks seda krabisevat võtta. Aga üks mis kindel – pajatäis keefirit õnnestub kuskilt ikka hankida ning KAMA läheb augustis lauale küll. Eestikeelse laulu-tantsu-osa lubasin küll õieti mina ette valmistada, kuigi iseasi, mis sellest kolme kuu pärast meeles on.

Klubis käivad esimese-juuni-kontserdi-proovid, kus ka meie rahvatantsu-bande kolme numbriga üles astub. Täna kutsusin Vova ka kohale (muidu käib ta ikka ainult Tares kitarri tinistamas). Vova on päris tubli moosekant ja võtab iga meie eestikeelse laulu peale (mida mõni mudilane siin parasjagu laulma juhtub) kitarrituurid üles. Emma Pronina näitas mulle täna väga kihvti salmi sõnu – tegu on tema vanaisa värsivormis kirjutatud kirjaga oma Krimmi sugulastele. Näis, kas annab Vovaga selle ümber mingit viisikest välja nuputada. Oleks ju päriselt nagu Krasnodarka hümn.

Ja veel – miks ei ole ma veel kojutuleku ning piletite pärast muret tundnud? Sest et ma ei saagi praegu eriti kusagile tulla, kuivõrd minu PASS on ikka veel senjöör Gennadi Viktorovitši käes. Iseenesest ma ju näen härra Gennadit praktiliselt igal laupäeval, mil ta kinnitab, et pass on küll olemas, aga sissekirjutust veel mitte ning palub mul lahkesti järgmisel nädalal jälle tulla, mille vastu mul tegelikult väga palju ei olegi, sest Kurmanis tuleb tihti teisigi asjaajamisi ette. Eks Eestis saame veel pikemalt jutustada, KUIDAS täpselt JÄRGMINE õpetaja kõiki neid elamisloa-jamasid vältima peaks. Krasnogvardeiski passilauas on mulle seda kogu mu dokumendi-järel-saalimise peale üsna korralikult selgitatud. Põhiline konks seisneb selles, et õpetaja tuleks ametlikult Ukrainasse tööle vormistada. Kuuldavasti on ka uued õpetaja-kandidaadid juba täiesti olemas ning mida varem õpetaja nimi selgub, seda parem – nimelt tuleks talle ka tervisekindlustus osta siitsamast Ukrainast. Passilaua-härrade sõnul maksab see lõbu tsirka 500 grivnat. Ning siis poleks ju enam tarvis viisa taotlemiseks Eestist teist tervisekindlustust osta.
Heinategu hakkab lõppema. See köömes, mis MINA seal liigutasin, õnnistas mind õige kribakese päikesepõletuse ja veidi vähem kribakese seljavaluga. Ja alati ülimalt meeleoluka tujuga. Töö kiidab tegijat või kuidas.

Ahsoo... ja lõppeks proovisin ma siis selle lehmalüpsmise ka ära. Justament PROOVISIN – umbes kümme sekundit sain proovida, kuni Sergei mu minema kamandas. Ei saa minust selles ametis asja...

emadepäevast ja tulevikuplaanidest

2008-05-15T03:47:00.001-07:00

Pühapäev
Niisiis, alustades sealt, kuhu me eelmine kord pidama jäime – emadepäevaga on selleks korraks vsjoo. Kontsert möödus väikeste viperuste saatel nagu ikka. See nägi välja umbes nii: „Lüüüühike veidikeee, rohekaaas kleidikeee, ära minu akna – oo boozhe, muuzõka papaala!” Teisisõnutsi – DVD-mängija otsustas hinge tõmmata ning Võilillelaps ei saanud sedapuhku mahti rõõmus ja kraps olla. Tuleb vist minna raadiopoodi töökorras tümakat nõutama. Enne kui praegune tehnika kesk järgmist (ja ühtlasi minu jaoks ka viimast) kontserti päriselt üles ütleb.
Igatahes ei lasknud esimese klassi juntsud end tuksis tehnikast kuigivõrd heidutada, ülejäänud laulud kukkusid päris toredasti välja. Kuues klass esitas oma näidendi isegi ilusamini, kui ma seda neilt ootasin. (Nimelt lähevad preilid viimasel ajal kaunis sõnakaks kätte ega taha enam hoopistükkis minu naaksumist – teisisõnu soovitusi - kuulata.) Ja isegi üheksandikud Marina ja Sasha soostusid pika palumise peale laulma. Kuid oh küll oli meil proovides seda itsitamist! Tegelikult istusid need kaks plikat mul eile vaata et südaööni majas, laulsid, mängisid Aliast ja aitasid meie „kontserdisaali” (Eesti Tare suure toa) seinad vahvasti ära kaunistada.
Anja Viderman ja Maksim esinesid õhtujuhi rollis, laulma ma neid seekord ei sundinud. Kõik kontserdile tulnud emad ja vanaemad said pihku igavesti uhke kaardi (lapsed ise meisterdasid) ning loomulikult terve hunniku lilli. Peale selle kostitasime emmesid peale kontserti ... mille muu kui kamaga, mis oli jälle kord kõigile hirmsasti mokka mööda. Topsid muudkui tühjenesid ja kõhud kiitsid. Kuuendikud on muide kama järele päris hullud. Nii leidsime end näiteks peale viimast Aleksandrovka esinemist keset ööd, pead koos, lusikad pihus, Tare laua ümber istumas ning nagu üks mees suurest plekkausist kama helpimas.
Nüüd said vist lõpuks pühad ka läbi. Kaheksanda märtsiga hakkas see jama pihta, juba kaks kuud pole külas minu meelest muud kui üks pidev praasnik.
Ahsoo, vahepeal käisime kuuendikega veel esimese mai piknikul – mul on üks päris vahva salvestus sašlõkitükiga vehkivast Allast ja õllepudelit uurivast Ivannast – ärge’nd ehmatage, tegemist ei olnud teps mitte meie pudeliga. Nimelt suitses teisel pool tiiki veel ka seitsmenda klassi maiovka-lõke ning sealt see märjuke meieni jõudiski. Aga tüdrukud on nähtavasti siiski igati ontlikud ja õlu jäi proovimata.
Kolmapäev
Krimmis sajab juba ei-tea-mis-ajast „kasse ja koeri” (teisisõnu kallab nagu oavarrest). Heinateoga ei saa kohe kuidagi ühele poole. Eile näiteks kaarutasime terve õhtu heina, aga praegu saime jälle sihukese valingu kaela, et terve õu ujub. Tolku siis sellest hargiga vehkimisest.
Karaokevõistlust pole mul ikka veel õnnestunud organiseerida. Kristina loobus peale Natasha kaotsiminekut hoopistükkis esinemast, mistõttu meil on sõelale jäänud vaid kolm osalejat – Alla, Sasha ja Margarita. Esialgu üritan ma veel üheksandikele auku pähe rääkida. Üleüldse tuleb siin palju veenmistööga tegelda – praegu üritan ma Ženja Jatsišininit ära rääkida, et ta ühes Maksimi ja Vaadikuga Burotino laulu esitaks. Vadimiga on nimelt see häda, et küllap astus talle millalgi varases nooruses karu kõrva peale, igatahes – tema „laulmist” kuulata pole nüüd küll kõrvale teab mis paitus. Maksim üksinda ei hakka jällegi kohe päris kindlasti kuskil esinema.
Esimesel juunil toimub kontsert Krasnodarka klubis ja seal astume ka tädi Tanja rahvatantsu-tibidega esimest korda publiku ees üles. Nüüd teeb meid kokku juba kümme jalakeerutajat. Ükskord nimelt juhtus, et ka Ivanna tuli proovi vaatama ja eks ma vedasin ta teiste juurde tantsuringi. Mida rohkem, seda uhkem! Ausõna, need tantsud kukuvad ikka ilusasti välja küll.
Nii. Nüüd lippan jälle proovi tegema – viimane kevadkontsert vaja ju veel ette valmistada. Oh sa poiss, ja ongi viimane! Ja Krasnodarka jääb järgmist utsiitelnitsat (või, mine tea, ehk hoopis utsiitelit??) ootama.

jälle kooli

2008-05-05T06:09:00.000-07:00

Nüüd peaks siis suure hooga tööle pihta andma, kuid praegusel ajal ei tee lapsed minu tööd kuigi lihtsaks. Eks nad purjetavad nüüd juba suvevaheaja-lainel. Üks mis kindel – kui anda vanematele õpilastele praegu võimalus viilida, kasutavad nad seda tingimata. Peale selle makstavat nüüd lehmakarjatamise eest päevas 80 grivnat, mis on kohalikus mastaabis päris kopsakas nutsakas. Mõni ime siis, et stepituul mõnel mehel koolimõtted peast puhub.
Vaheaegadel on veel see viga küljes, et direktori poeg Roma peab eesti keele klassi puhkepäevadel oma territooriumiks ega jäta vahele võimalust seal tasahilju arvutiga mängimas käia. Mul kulus sügisel üksjagu aega, enne kui ma aru sain, miks üks või teine asi arvuti juures peale nädalavahetust pahatihti streigib. Täna ei õnnestunud mul kohe kuidagi Entel-Tenteli plaati arvutist kätte saada. Tuleb vist jälle asjatundjamad külapoisid appi kutsuda. Ning tuleb vist jälle Romaga lahingut alustada.
Niipalju siis muredest. Tegelikult pole elul viga midagi. Valmistume tasapisi emadepäeva kontserdiks. Tõsi küll, kuuendast klassist ülespoole ei leia ma ühtki entusiasti, aga palju neid esinejaid siis ikka peab olema. Pisemad on igatahes tublid. Rumal lugu ainult meie Natashaga neljandast klassist – vanemad läksid tülli, Sveta võttis lapse kaasa ja põrutas Sirferoopolisse teise tütre juurde. Ei teagi, millal teda jälle näeb. Peab minema Aino juurde maad kuulama.
1.mail käisime kuuendikega Aleksandrovkas esinemas. Käiku läks üks Ehala laul ja paar rahvatantsu. Nostalgia mõttes võtsime üles ka vana hea Kaerajaani. Tüdrukud esinesid muidugi ilusasti, ainult jonnisid hirmus palju, kui ma palusin neil mikrofonidega proovi teha. Aga poisid ju vaatavad! ja nii edasi. Plikad nagu plikad ikka.
Uudist veel niipalju, et kohalik klubimutt tädi Tatjana (see tähendab Krasnodarka klubihoone haldaja) võttis kätte ja hakkas ise Eesti asja ajama. Krasnodarkas on Tanjal nimelt neljast-viiest neiust koosnev tantsutrupp, kes, tõsi küll, eelistab pigem moodsamat koreograafiat vähe popima muusika saatel. Tanja siis teatas neile siresäärtele, et nüüd ajagem kõik rahvariided selga ja asugem Kaerajaani harjutama. Küllap on ta meie sagedastest esinemistest järeldanud, et Eesti asi müüb. Kusjuures müübki. Krimmis on igasugune rahvuste mitmekesisuse teema hirmsal kombel moodi tulnud. Päris mitu korda oleme esinenud kuskil festivalil või kontserdil, kus rõhutatakse erinevaid Krimmis elavaid rahvusi ning nende kultuuride omapära.
Igatahes, kuivõrd klubi-Tanja ise vist meie rahvamuusikast ega –tantsust suurt veel ei jaga, juhendan neid esialgu mina ning annan ohjad siis Tanja kätte. Ja praeguseni töötab see kaerajaani-kamba-mõte haruldaselt ilusasti. Esinejaid on kokku kaheksa – neli kuuenda klassi tüdrukut, Vika Belanog, Anzhela Lekastupova, Aljona Horoshova ning tjootja Tanja ise. Proovid mööduvad igatahes alati väga lustlikult.
Ja veel, et Maksim Pronin sai Rahvuskaaslaste programmi raames stipendiumi ning kõigi eelduste kohaselt higistab septembrikuus juba Tartus intensiivsetel eesti keele kursustel. Sealt edasi suundub Maksim Võru Kutsehariduskeskusesse, kus ta asub Liinaga koos turismikorraldust õppima.
Ahsoo, üks põhjapanev eluolu-uudis: Rita Kadilkina ostis pesumasina. Automaatse. Häda selles, et Krasnodarkas võib sul küll olla pesumasin, kuid see ei tähenda veel, et sul on vesi. Eriti suveperioodil. Niisiis sai Rita tervenisti kolm korda pesu pesta, enne kui vesi masina töötamise ajal ära läks. Rital tuli muidugi suur hirm nahka masina eluea pärast, mistõttu ta otsustas igaks juhuks jätkata pesu pesemist käsitsi ning masinat käiata alles siis, kui vesi jälle hooga voolama hakkab. See tähendab talvel.. Aeh, ikka päris pöörane on see Krasnodarka elu. Läänestumine ajab kõik hirmus segaseks. Ivanna juures näiteks (nende pere on Krasnodarka mõttes päris jõukas) tehakse praegu „jevroremonti”. Nii et need seltsimehed, kes augusti lõpus sõidavad Krasnodarka 145. aastapäeva pidustustele, saavad ehk juba piiluda pesueht Progressi – Esimest Krasnodarka Jevroremonditud Maja.
Aga praegu peab vist lippama ja natuke tööd tegema. Puhatud sai ju küll. Et edasi jutustan tõenäoliselt juba peale emadepäeva. Nii et väga palju kallistusi Hellele, Silvile ja Selmale ning ilusat päikesepaistelist emadepäeva!

isver, ainult kuu aega ongi veel jäänud...

2008-04-24T06:37:00.000-07:00

Homme algab juba jälle vaheaeg. Tõsi küll, tavapäraste „kaniikulõde” asemel nimetatakse seekordset puhkust „võhhadnõõje”. Et nädalavahetus venib lihtsalt üheksa päeva peale.
Minul on nendest võhhadnõõjedest muidugi meel must. Lastel on lihtsalt nii hirmus vähe eesti keele tunde, nüüd jäetakse needki ära... igatahes kamandan ma nad igal „võhhadnõõjede” päeval proovi. Tõsi küll, proovis käivad ainult väiksemad, suuremad esinemistest ei pea. Ehk tulevad nad siis laupäeval filmigi vaatama. „Lammas all paremas nurgas”. Venekeelsete subtiitritega. Suured tänud Laurile, kes mulle jõulude ajal Tartus mõned eestikeelsed filmid näppu torkas. Ja teadmiseks kõigile, kes tunnevad suurt tahtmist siia videomaterjale saata – pigem saatke ikka venekeelsete subtiitritega. Muidu ei tunne lapsed asja vastu suuremat huvi. Aga kui ma neile tiba tõlkisin ja seletasin, istusid isegi Belanogi Kristiina ja Bulovinjetsi Natalja üpris vagusi ja vaatasid eestikeelsetegi lepatriinude jõuluseiklusi läinud pühapäeval ilmse huviga. Huvitavad multikad on meil üsna defitsiitne kraam, seega lähevad talvelood suvelgi kaubaks.
Eile toimus koolis erakorraline koosolek nende kõike naasklimate laste auks, kes oma halva käitumise ja popitamisega tervele koolile silmad ette teevad. Kokku kutsutud lastest tervelt kolm elavad KUSKIL MUJAL kui Krasnodarka külas. Kohal olid nii Rustem, Šahbanov ja Vasja Sautkin kui meie oma Ira Šorohova ja Nadja Saltsberg. Nadja, tõsi küll, teatas mulle juba sügisel, et TEMA seda eesti keelt õppima EI hakka ja asi ants, kuid Ira teeskleb tänase päevani, et tegelikult ta käib tunnis kohal... käibki ju, tegelikult... tervenisti paar korda kuus. See, kuidas ma teda sügisel iga nädal kas või kodust taga otsisin, ning et sellest ikkagi mingit tulu ei tõusnud, jätab mu preili Šorohova saatuse suhtes üpris ükskõikseks. Kahju ainult, tark tüdruk oli kunagi.
Niiviisi. Tegelikult lippan nüüd koju. Jõuab veel Burjatšokkide juurest läbi käia, veenda Violat homme kontrolltööd kirjutama (vaheaeg tuleb peale ju) ja nuutida Natashat oma teisele tütrele kiiremini passi tegema. Mõni üksik kord jõuangi veel kirjutada... ja saabki siin minu aeg otsa. Uue õpetaja nimi ei ole vist küll veel teada. Eks jääme ootama.

nüüd saab jälle tiba hingata...

2008-04-18T06:20:00.000-07:00

Oh sa pagan... nüüd ma vist lõpuks vaata et hakkasin tööle. Et korraga läks jube kiireks, ei jäänud enam uneaega ega blogi-kirjutamise-aega. Täna tulid siis kooli kõrgeaulised direktorid, kelle tarvis me väikese eeskava välja mõtlesime. Maksim ja Viola pidasid kõnet, kuuendikud laulsid. Ausalt öeldes oli ikka tegemist küll. Esiteks ei viitsi lapsed mitte kunagi üle kümne minuti proovi teha, mistõttu ma nendega vaata et kaklema läksin. Violaga oli meil eile proovis sel teemal päris tuline sõnavahetus. Täna hommikul ei andnud nad kumbki Maksimiga ennast näole. Helistamisel selgus, et nad on üldiselt väga väga zaanjata... Viola peika Dima juures. Lõpuks noored siiski tulid ja olid ja esinesid, tõsi küll, üldiselt väga ilusasti. Nalja saime nabani nabani ja minul jäi juukseid ikka jälle vähemaks...
Rõivastega saime muidugi täiesti omaette ooperit. Lauljatel oli endal vaja kaasa võtta täpselt kaks asja: põlvikud ja kingad. Täna hommikul siis selgus, et Allal pole kingi ja Lera unustas põlvikud maha. Viola, kes lubas kodust kleidi kaasa võtta, ilmus kohale kulunud teksades ja teatas, et kleit ei läinud talle selga, mistõttu ta jättis selle koju. Nii juhtuski, et Violale sattus Lera seelik selga ja Lera jalas ilutsesid Vadimi sokid. Pärast oli kõik muidugi pahupidi ja kadunud, aga no tühja sellest. Vadim ajas minu kassipildiga sokid jalga, päris katteta ei jäänud keegi. Esinemine läks igatahes priimalt. Päris tõsiselt. Isegi kiideti meid  Rahu maa peal ja inimestest hea meel...
Olav Ehala laulude plaadist, mille Helle mulle saatis, on mul küll palju kasu. Järgnev teave neile, keda peaks huvitama, mida Krasnodarkasse õpetajale saata: vaja läheb just laulude saateid, mitte lihtsalt plaate lastelauludega. Ja lastelaulude asemele võiks pigem võtta eesti poplaulud, need meeldivad lastele rohkem.
Siis veel uudiseid elamisloa-teemadel. Ükspäev võtsin kätte ja läksin passilauda oma kolmekuulist sissekirjutust pikendama. Senjoor Gennadi Viktorovitsh Jurtshenko selgitas mulle väga lahkesti, et temal pole mingit õigust ega ka kavatsust mulle sissekirjutust teha. Ning et mul on täiesti mõttetu seda ka mujalt otsida, vaid mul põhimõtteliselt ei jäägi muud üle, kui et nii ehk naa piiri peal trahvi maksta. Kui ma ta hinge ikka rahule ei jätnud, tuli ta ideele, et ma peaksin PASSI ära kaotama... vot SIIS antaks mulle reisidokument koju tagasi pöördumiseks ja ma saaksin igasuguste trahvideta minema... Väikesed arvutused ajakulu ja rongipiletitega Kiievisse ning tagasi ja idee uue passi tegemisest ... siililegi selge, et see oleks täiesti jabur lahendus. Siis helistas mulle aukonsul Igor Sergejev ja palus lahkesti passilauda tagasi minna. Seal võtsid nad mu passi ära... ning saatsid koju. Laupäeval käisin passil järel – passi mulle ei antud, küll aga paluti nädala pärast tagasi tulla. Küllap tuleb lõpuks siiski paar konjakipudelit või muud head-paremat selle sissekirjutusse eest letti lüüa, kuigi praegu ma veel põhimõtteliselt jonnin selle mõtte vastu. Aitab juba sellest savjetski rezhiimist, olgem eurooplased...
Tarest niipalju, et suur au ja kiitus gaspadinn Voova Pütsepale, kes juba mitu päeva (ja tõenäoliselt veel õige mitu mitu päeva) käib Tares noortele kitarrimängu õpetamas. Põhilised tinistajad on Vadim, Maksim ja Vanja. Malõi Vooron (tõlkes Sergei Pütsep) käib niisama istumas ja poolearuliste kommentaaridega priiskamas. Aga mõnusad on need kella-seitsmesed-istumised küll, eile üritas Maksim mulle kella poole üheteistkümneni nende põhilist repertuaari (koosneb ühest palast) selgeks teha.
Kui aus olla, siis muidu ei toimu Tares juba paar nädalat suurt midagi peale proovide. Mina olen lihtsalt kogu aja koolis ja üritan meie õppereisi-projekti vuntsida. Tare torud lasid vahepeal nii õudselt gaasi läbi, et ma keerasin gaasi päris kinni, seega oli seal ka võrdlemisi jahe. Nüüd tõin lõpuks Kurmanist uue kraani, onu Junuss lubas tulla ja asja joonde ajada.
Hea küll, nüüd lippan päris pisikestega („päris sitakatega”, ütleb madaam Rita Kadilkina) lauluproovi tegema ja vaatan, kas mul õnnestub neile üks äraspidi laul selgeks teha. Kirjutage ja joonistage meile!

peale vaheaega

2008-04-08T03:56:00.000-07:00

Rootsis ma muudkui mõtlesin, et misjaoks küll antakse koolis nii hirmus palju vaheaega ning et õiget õppimist ega tööd ei tee seal ju õigupoolest mitte keegi. Nüüd aga veendusin ma, et vaheaeg on tegelikult üks ütlemata mõistlik leiutis, mis lastele tingimata ära kulub. Kõik on peale vaheaega ... lihtsalt parem. Lapsed on rõõmsamad ja keskenduvad paremini ning ma isegi tunnen end tiba rahulikumana.
Nüüd läheb muidugi jälle hirmus kiireks. 18. aprillil võib kooli oodata järjekordset direktorite-armeed. See tähendab, et jällegi tuleks ette valmistada väike eeskava laulu, tantsu ja tutvustava kõnega nii vene kui eesti keeles. Lapsed valin ma loomulikult teised kui sügisel, kuigi nendega tuleb uue hooga harjutama hakata - las näevad vaeva ja õpivad etlema. Ning pole midagi öelda, esineda nad tõesti oskavad. Lust vaadata. Loodetavasti näeme suvel, kuidas meie plikakesed Eestis omadega hakkama saavad.
Esimesel mail toimub kontsert Aleksandrovka klubis, kus samuti peaks väikesed tantsud-laulud ette kandma. Lapsed muidugi torisesid, et vaba päev ja tavaliselt käivad nad sel ajal ikka hoopis piknikul, aga lõpuks jäid nad nõusse. Pisemaid saab õnneks veel jäätisega ära osta, hehhee (see on küll huumoriga öeldud, eks nad ikka ise tahavad esineda, kuigi mingit präänikut on tublimatele esinejatele kahtlemata vaja).
Laupäeval muide astusid Krasnodarkast läbi Argo ja Ain. Eks nad sõitsid edasi Sevastoopoli ja Jalta poole nagu nad kõik. Ja kuivõrd tegemist oli laupäevaga, siis eks ma muidugi nuiasin, et mind kaasa võetaks. Ja eks siis võetigi. Nii et nüüd olen täiesti ausalt need lõunaranniku ilmaimed ära näinud - Jalta on nimelt sõna otseses mõttes ilmaime, see tähendab seal on hoopistükkis imelik ilm. Suvi küll otsa ei saa, aga kui talve tahad, siis palun väga, roni mäe otsa. Lund nagu tatart. Aga tegelikult on parem, et ma varem Krimmis ekskurseerima ei kippunud. Vastasel korral lehviks ma ehk kogu aeg kuskil lõuna pool ringi ning töö Krasnodarkas jääks lihtsalt tegemata. Praeguseks on aga Krasnogvardeiski rajoon mulle nii armsaks saanud, et ma siit ära ei kipugi.
Nonii. Küllap teinekord jutustan edasi, praegu on vaja joosta Rita borsˇi sööma. Parem mitte hiljaks jääda, kui ma just ei taha mööda päid ja jalgu saada. Rita võtab oma koka-ametit nimelt väga tõsiselt, nii nagu vanaema-ametitki. Täiesti ainulaadne vanadaam.

mida 6petajad teevad vaheajal?

2008-03-27T08:45:00.000-07:00

Tare pärast on jällegi tüli majas. Korduvast parandamisest hoolimata hüppab meie ainus, keset õue asuv veekraan pidevalt eest ära. Seetõttu keeras Sergei mul eile vee hoopis kinni. Kuivõrd ma plaanisin täna pesu pesta, palusin tal vee jälle lahti keerata, mida Sergei oligi nõus tegema. Umbes kümneks minutiks. Küllap arvas, et jagub mulle küll. Misjärel me muidugi kraaksusime üle terve küla teemal, et kas mul on või ei ole vett vaja, mispeale Sergei lõi käega ja tegi võtmega vehkat, mina laiutasin käsi ja pistsin ulguma, lapsed üritasid ilma võtmeta vett lahti keerata ning naabrionu tegi väääga kurja nägu (küllap mäletate, mis masti mees see Volkov juttude järgi on). Lõpuks tuli Pütsepa-Vova oma võtmega ja ajas asja joonde. Selleks hetkeks oli päike muidugi nii madalal, et pesu pesemisest ei tulnud juttugi. Ja muidugi selgus täna, et õigus jäi ikkagi Sergei poolele ning et targem oleks olnud vesi kinni keerata. Väljas on hommikust saati vihma ladistanud, nii et veekraan ei püsi hoopiski paigal ning sauna kõrvale saab varsti vaata et suplema minna. Ja parata pole sinna lihtsalt mitte midagi. Tormihoiatuse t6ttu ei hakka keegi ka vett uuesti kinni keerama.
Laupäeval käis meid vaatamas Kiievi saatkonna majandusnõunik Margus Saar (ei tea nüüd, kas ametinimetusega päris täppi sai). Igatahes oli järjekordselt tegemist väga toreda ja sõbraliku inimesega. Ma nüüd ei oska öelda, kas Krasnodarkas käivadki ainult muhedad inimesed või teeb Krasnodarka kõik inimesed muhedateks. Härra Saar tuli uurima, et kas Eesti Seltsile kuuluvast lasteaiahoonest saaks veel kunagi tolku – see tähendab, kas selle maja korda tegemiseks tasub saatkonna kapitalist tükki hammustada. Mina ei osanud selle koha pealt muud kosta kui et viisin härra majandusnõuniku oma silmaga lasteaeda vaatama – hoonest pole praeguseks järel muud kui neli seina ja kahtlasevõitu katus. Mõistlik remont nõuaks igatahes väga väga mitu krooni. Kas need mitu krooni maksab just selle padja alla magama panna, otsustavad juba härrad Kiievis.
Vaheajaks olid mul muidugi üüratud plaanid, et mida kõike ma selle vaba ajaga pihta hakkan. Samas on pool vaheaega juba läbi ning siiani olen jõudnud täpselt ainult kõige hädavajalikumad augud Tare seintes kinni mätsida. Ühtki proovi ega tundi pole vaheajal toimunud, küll aga tähistasime nädalavahetusel nagu kord ja kohus lihavõttepühi. Laupäeval värvisime täitsa ausalt terve hunniku mune, kusjuures selles kunstis teevad lapsed mulle küll kümme korda silmad ette. Pühapäeval proovisime jälle kord küpsetamise alal kätt – seekordne menüü nägi ette päris tavalist pühadesaia. Tõsi küll, see jäi ka viimaseks korraks, mil ma siin lastega midagi küpsetama hakkasin. Algul oli kõigil muidugi hirmus põnev, aga peagi lippas suurem osa lapsi ikkagi nelja tuule suunas laiali. Ja kui pärast koristamiseks läheb, on kõigil korraga hirmus tuli takus. Ma lihtsalt ei viitsi enam sellist üritust ette võtta.
Uutest ettevotmistest niipalju, et kodust saadeti mulle sünnipäevaks kolm eestikeelset karaoke-plaati, tegelikult plaaniksin ma teha p2ris karaoke-voistlust zhyriiga ja puha (eestikeelse luuletuse lugemise voistluse peame koolis p2ris pisikestele, j22gu siis karaoke Krasnodarkasse). Kahjuks tunnevad eestikeelse karaoke vastu ainsatena huvi needsamad kuuendikud, kes osalevad kõigil üritustelgi. Ja olgu pealegi – eks ma tegelen siis nende kuuendikega ja kogu moos. Seda soovitasid lapsevanemad mulle tegelikult juba sygisel. Aga kuni need plikad veel kooliteed tallavad, senikaua on kindlasti m6tet Aleksandrovka koolis eesti keelt opetada ning Krasnodarkasse Eestist opetajaid lahetada. Loodame siis, et j2rgmine opetaja on igatepidi tubli ja tore ja et tal 6nnestub ka nende 6pilaste huvi k8ita, kellega mina aeg-ajalt j2nni j22n.

naistepäevaks

2008-03-07T01:22:00.000-08:00

Eelmine nädal möödus kuidagi väga tasaselt. Gripiviiruse tõttu lesis pool kooli kodus voodis. Lapsed saadeti varem koju ja palju tunde jäi ära. Kõige väiksemad määrati aga hoopistükkis karantiini (ilma naljata! nii nad seda nimetavad), kooli neid ei lubatudki. Nii et tööd oli ausalt öeldes rohkem kodus kui koolis.
Tegelikult proovime väikestviisi kätt projektikirjutamise alal, et Haridusministeeriumilt tiba raha nuiata ning kuuendikud rahapuuduse kiuste Karepa lastelaagrisse saata. Kurb küll, et just sel aastal, mil kõige tublimad esinejad tahaksid laagrisse sõita, ei ole selle jaoks raha võtta. Nii et – kui kellelgi peaks tengelpungas ülearu pappi leiduma, siis ettepanek järgmine – andke see meile! Me lubame, et kulutame selle viimse kopkani ainult ja ainult iseenda hüveks :)

Sel nädalal on lapsed igatahes juba terved ja töödki jagub. Proovisin enam-vähem kokku võtta, kuidas laste üldise tasemega nüüdseks on, ning panin nad pea kõik jutte kirjutama – ikka iseendast, oma toast, oma perest jne. Tulemuste üle ei oska ma ei kurvastada ega rõõmustada. Osa lastest on sügisest alates selgelt arenenud, aga mulle näib, et on ka neid, kelle keeloskus on viimasel ajal kesisemgi kui sügisel. Kolmanda-neljanda klassiga ei oska ma suurt midagi ette võtta. Kolmanda klassi hulgas õppis sügisel eesti keelt terve armaada, aga suurem osa kogu kambast käis seal tunnis ainult lustimas. Kui nad aru said, et ma ei luba neil tervet tundi klassis ringi joosta ja laua alla ronida, otsustas suur osa rühmast end lihtsalt eesti keele tunnist välja registreerida.

Otsustasin eesti keele klassis olevast internetist sedaviisi kasu lõigata, et sunnin nüüd kõiki alates kuuendast klassist google´ist ettekannete kohta infot otsima. Nimelt tuleb neil järgmisel nädalal organiseerida kujuteldav ekskursioon mööda Tallinna ning olenevalt vanusest peatuda kolme kuni viie vaatamisväärsuse juures, et sellest pikemalt rääkida.
Kusjuures – nii vähe kui lapsed netist materjali otsimise kohta taipavadki – internetiga töötamine tundub neid päris ilusti paeluvat. Küllap seegi ammendab ennast peagi, nii nagu uut õpikut on algul uhke uurida, aga varsti muutub see ikkagi tüütuks kodutööks (mulle näiteks meeldisid vanad õpikud alati rohkem). Aga seni võin mina rõõmu tunda, et vähemasti üheks tööks ei pea mitte ühtki õpilast sundima. Siinkohal muuseas suur tänu kõigile, kes kooli interneti välja võitlesid.

Krasnodarka elust veel niipalju, et täna saadeti viimsele teekonnale Arnold, kel vanust kõigest veidi üle viiekümne. Jälle üks eestlane Krasnodarkas vähem. Aga vähemasti läheb meil sel kevadel Krasnodarkas kaks uhiuut titekäru veerema – Sveta ja Olja tütrenuntsikud söövad-magavad-söövad-magavad täie elu ja tervise juures ja hakkavad varsti tõenäoliselt tegema hulka rohkem häält kui hädapärast vaja oleks. Tahaks end kogu aeg pisikeste tudrikute juurde sisse pressida (hea meelega läheksin sinna elama). Tanjat esimest korda sülle võttes tuli ausalt öeldes pisar silma küll – piinlik tunnistadagi, kuidas kõik naisterahvad ühe pisikese inimese ees sulavad nagu kevadine lumi. Peagi avab taas kord uksed ka Krasnodarka lasteaed, nii et egas midagi, jääme põnnidele lisa lootma.

Seniks kõigile head naistepäeva!

kevad käes

2008-02-25T02:38:00.000-08:00

Vabariigi aastapäev sai siis selja taha. Kas me kandsime oma mitmeid-setmeid kordi harjutatud näidendi ette? Ehh-ei loomulikult. Mööda Krimmi kollitav gripiviirus on nii palju lapsi jalust maha niitnud, et kogu etendus kukuks ilma nendeta üpris arulage välja. Alla, kes mängib üht pearolli, aga otsustas millegipärast oma pea blondiks värvida, sai sellest miskitmoodi mürgituse ning pole juba nädalat paar koolis nägu näidanud. Niisiis lükkasime auväärse aastapäeva lihtsalt mõne päeva võrra edasi.
Selle asemel võtsime suurpäeva tähistamiseks lastega ette... kokandustunni. Ehk siis proovisime tagantjärele neid va kuulsaid vastlakukleid valmis veeretada. Tõsi küll, seekord ilma vahukooreta – taolist produkti siin lihtsalt ei tunta. Pärmitaigen keeldus kerkimast, nagu see mul ikka juhtub; kolmas plaaditäis läks lootusetult kärssama; ülejäänud laari iseloomustamiseks võib öelda, et päris söödavad präänikud tulid. Mis siis sellest, kui nad mitte ühestki otsast vastlakukleid ei meenutanud. Nalja sai nabani ja kõhud said täis.
Nohh ja moe pärast tegime seinale paar papist pääsukest ka juurde.
Reedel sõitsime Sasha, Anja, Lera ja Ivankaga Sakski rajooni esinema. Meie esinemine kestis alla kümne minuti ning kogu kontsert kokku umbkaudu kaks tundi, kuid see-eest sõit sinna ning tagasi võttis kokku kaksteist tundi. Vahemaad on Krimmis iseenesest lühikesed, aga ühest kohast teise saamine tähendab lõputut vägikaikavedamist ühistranspordi, kellaaja ja õnnega – kas täna väljub rong õigel ajal, nii et jõuan ka bussi peale? Kaootilise sõidugraafiku tõttu lähen ma kooligi enamasti jalgsi – aja kokkuhoiu mõttes. Bussi ootamine võtab tihti kauem kui üle stepi lippamine.
Sõit läks meil igatahes üllatavalt sujuvalt. Esinemine ei läinud nii sujuvalt. Esimese laulu saade pandi mängima nii valjult, et tüdrukuid ennast polnud kuuldagi. Hea veel, et nad nähtava suuliigutamise juurde ka tantsisid. Seejärel ei osatud muusikat kinni panna, nii et saime kuulda ka järgmise pala algust samalt plaadilt, mis polnud küll kohe kindlasti mitte niimoodi plaanitud. Aga viimased kaks lugu esitasid tüdrukud päris enam-vähem, ainult särast jäi puudu. Igatahes suudaksid nad minu meelest paremini. Ei teagi, ehk nuudin ma neid liiga palju harjutama.
Rõõm teatada, et Krimmi hakkab kevad saabuma. Praegu saab juba päeval õues mürada, pimedaks läheb alles kella kuue aegu. Jõuab palju rohkem ära teha, no ausõna. Lapsed ei karda ka õhtuti proovi tulla. Lootkem siis, et gripilaine kähku möödub, et meie näidendiproovidest ikka miskit tolku ka tõuseb.

mitme nädala peale

2008-02-15T04:21:00.000-08:00

Nonii. Nüüd siis järjest mõned ammu ja vähem ammu kirjutatud sissekanded, mida ma ähmastel põhjustel pole netti üles riputanud. Alustuseks läheme ajas tagasi veidi üle kahe nädala:
Tares hakkab tasapisi jälle elu tekkima, enam ei käi siin ainult seesama Vova-Igor-Vadim-Arsen-Rustem-Vasja kamp. Nädalavahetusel lippab siia tütarlapsigi. Tõsi küll, enamasti ikka seesama kindel seltskond – esimese-teise klassi Veronika ja Anna, kuuendast põhiliselt Anja ja Sasha. Eile sattus siia aga hoopis suur kamp. Isegi Viola pistis Linaga üle ukse nina sisse, kuigi tegi üsna pea ka minekut. Lina tuli, tõsi küll, hiljem tagasi, vaatas filmi ja oli muidu mõnus. Hiigla kahju, et ta tagasi Eestisse läks.

Laupäeval sõitis Misha oma Zhiguliga treppi ja viis mind nädalavahetuseks Pervomaiskisse. Me plaanisime seda sõitu tegelikult terve sügise, aga mitte kuidagi ei leidnud sobivat aega. Vova, Misha ja Natasha käivad mul siin pühapäeviti õppimas, plaanis oli nende juures pühapäeval tundi teha, aga – oh imet! – asi piirdus „Maleva” uurimise ning niisama bläkutamisega. Kaunis jutukas rahvas. Laupäeval aga käisime kogu kambaga – Misha, Natasha, nende poeg Andrei (kes Tartus õpib, muideks), Vova ning tema naine – Pervomaiskis piljardit mängimas. Hiigla mõnus on ikka aeg-ajalt kuskile „ära pageda”, kuhu naabri-Aino silmad-kõrvad-kommentaarid ei ulatu ning kus kogu küla ei näe, mis kell sa tule kustutad. Vene piljard on, tõsi küll, puhta totter. Pallid on üüratud, nagu hakkaks nendega kohe-kohe kuuli viskama.

Varsti on juba vabariigi aastapäev käes, meisterdasime köögi kaunistamiseks juba üüüüüüratuid rukkililli ja tiba pisemaid pääsukesi. Esialgse plaani järgi tuleb kavasse jällegi suhteliselt veider teatritükk. Plaanis on etendada ilmselgelt täiesti jaburat segu „Kevadest” ja kõigest-mis-seoses-Eesti-noorusega-pähe-tuleb. Tootsid, Teeled ja Kiired on suti segamini aetud (Kiir kannab seelikut, tegemist on sedapuhku nais-Kiirega, kuigi tedretähnid plaanime talle alles jätta). Isamaaliste laulude kõrvale laulame „Ma ei kuule sind, sa ei kuule mind”. Kel vaja on küll aru saab, mis laulust jutt käib. Lisaks tegid tüdrukud täitsa oma algatusel liikumisseade Valgre laulule „Suveteed”. Lustimist kui palju.

Hernesupi-vaaritamise-idee laitsid lapsed juba eos maha. Tundub, et meie vastlapäeva-rooga siin eriti ei armastata. Küll aga plaanime vastlapäeval päris ausaid kukleid teha, et köögis seisvast pliitast ka miskit tolku oleks. Soolataignakujusid me, tõsi küll, seal juba kuumutasime. Tare lõhnas nagu piparkoogimajake.

Koolitundidest niipalju, et distsipliiniga on lood hulka paremad kui varem. Ilmselt seisnes kogu häda suuresti ikkagi keeleoskuses – kuidas sa võtad hirmus tõsiselt õpetajat, kes nagu õieti sinu emakeeltki ei oska? Selles suhtes pean küll soovitama, et järgmine õpetaja, kes siia tuleb, tingimata soravalt vene keelt vuristaks.
Aga jah, koolis on juba päris mõnus. Viola Burjatshok kirjutab küll juba kaks nädalat sedasama kontrolltööd järele (st. ta lihtsalt ei tule kohale), aga pisemad on juba täitsa asjalikud. Irinagi käib kaks korda näidalas kohal, teeb kõik kippet-käppet valmis, ning lippab siis jälle oma teed. Ausalt öeldes olen ma ikka hirmus õnnelik, et ta üldse tundi tuleb.
Teemaks oleme siiani võtnud peamiselt lastekirjanikke, ajalugu ning poliitikat. Vähemasti Pätsi ja Lennartit peaks nüüd kõik õpilased teadma, samuti tähtsamaid iseseisvumise-kuupäevi. Üritasin natuke vesta ka Eesti kunstist, aga tundub, et "Mullatoidurestorani" teema ei läinud siin väga peale, samuti ei sattunud lapsed Navitrollast ahvivaimustusse.

Nüüd siis viimaseid uudiseid. Vahepeal käis Mary külas ja tõi meile tiba päikest. Tõsi küll, ta ise nägi päikest täpselt ühel päeval. Ilmaga on meil kehvasti. Tuul puhub ja külma lubatakse lähipäevadel kuni kolmteist. Ahi loomulikult tuulega tööle ei lähe. Peaksime tegelikult torusid tõstma, kuigi Rita arvas, et mitte üks mees ei hakka sellise ilmaga tsemenditööd tegema. Nii oligi meil täna toas jälle 12 kraadi. Lapsed istusid proovis, mütsid peas. Õnneks see seik kedagi ei seganud, kuivõrd nad on harjunud sügisel ka koolitunnis kasukas kössitama. Nimelt hakati koolis kütma alles poole novembri pealt.

Tare kohta veel niipalju, et kui varem ei kippunud siia niivõrd tüdrukud, sest et siin olid poisid, siis nüüd ei kipu siia enam niivõrd poisid, kuivõrd plikasid on nende jaoks vist üleliia. Vadim pistis täna pea ukse vahelt sisse, mängis tüdrukutega tiba peitust ja tegi koos nendega ka minekut. Ülejäänud poistekamp ei andnud näolegi. Samas see ju passibki minu tööülesannetele paremini. Ma võin muidugi rõõmuga vendade Ishenkotega õhtul monopoli mängida, aga pean arvestama, et teen seda siiski nii-öelda „vabast ajast”. Tüdrukud teevad mõnda aega proovi, mängivad natuke ning lasevad inimlikul ajal jalga.

Ahsoo – ja head sedasammustkipäeva kõigile. Kunagi sai sõbrapäeva hoolega ignoreeritud ning pilku püüdlikult asfaldil hoitud, et hunnikutesse kuhjatud punasest plastmassist süda mitte läikima ei hakkaks. Aga tegelikult on ju päris kena, et võib ühel päeval suurema piinlikkuseta läilasid sms-e saata ja saada. Olge terved, näeme jälle!

Jälle Krimmimaal

2008-01-21T02:39:00.000-08:00

Et siis tagasi kodus. Ja kõik on täpselt nii nagu ikka. Välja arvatud, et homme läheme Ritaga Tare jaoks uut ahju jahtima – maja on praegu täiesti lootusetu hundilaut. Kui kohe koolist tulles hooga kütma hakkan, siis saab päris ööseks peaaegu 15 kraadi tuppa. See õnnestus mul täna esimest korda. Seni maadlesin, et kraadiklaasil üle kümnegi välja venitaks.
Koolis on kõik nagu ennegi, õpilased tunduvad ehk peale vaheaega rõõmsamad ja kuidagi ... noh, õppimisaltimad. Õigupoolest on mul koolis ikka jaburalt vähe tunde küll, kuid eks osa lapsi käib seal klassis niisama sillimas, kui aega on. Ja siis saab kas või vahetunni ajal natuke veestikeelset juttu puhuda (veestikeelset, see tähendab vene-eesti-keelset, kuivõrd kahjuks ei saa ma priisata, nagu räägiksin lastega ainult eesti keeles).
Kodus oli muidugi hiigla mõnus küll. Minu inimesed ja värki. Duši- ja vannimugavustest rääkimata. Hirmus suur tänu kõigile, kes mu olemise Eestis nii koduseks tegid. Tagasi Krimmi tulla ei tundnud ma ausalt öeldes põrmugi mingit vajadust. Selles ära-harjumise- kartuses ma ju vaheajaks koju ei kippunudki. Vähe puudus, et ma lennukis päris pillima oleks hakanud, aga õnneks tuli uni enne peale, hehee. Nüüd loksub argipäev jälle paika, koduigatsusest ei jää varsti enam lõhnagi järele.
Ahsoo. Ja üks tore lugu ajakirjanduse trikkidest. Kas keegi näiteks teadis, et ma kirjutasin hiljuti artikli „Rohelisse väravasse”? Vot mina ka ei teadnud. Kuskil nädala eest leidsin Tartus köögilaualt nimetatud väljaande. Lõin selle hooga lahti ja omaenda üllatuseks avastasin sealt kirja „autor Päivi Remme”. Tohoo tonti, mõtlesin ma, kuivõrd nägin järgnevat artiklit küll ausõna esimest korda elus. Tegelikult ma isegi teadsin, et midagi peaks seal ilmuma, sest intervjuu nad tõepoolest tegid ning küsimusi esitasid. Aga taolist sõnastust nagu selles artiklis poleks ma ise küll osanud paberile panna. Üks pisike asi jäi mulle artiklist eriti silma – et siin oleva töö hirmus raske. Ei ole! Tähendab, tõenäoliselt muutub ta minusugusele plikale aeg-ajalt keeruliseks, kuivõrd mulle lihtsalt endale kuluks rohkem kogemust ära, aga niiviisi objektiivselt vaadates on see töö siin lihtsalt lust, no ausõna. Vähemasti niikaua, kui sa suudad asju mitte liiga isiklikult või südamesse võtta. Ja kuniks ma saan peale kurja-õpetaja-töö veel ka peale kooli lastega lustida.

Kaks päeva hiljem. Täna hakkas siis sootuks vihma kallama. Niipalju siis ilusast lumisest talvest ja puhastest jalavarjudest – kõik on jälle mõnusa sopakorraga kaetud, saapad kaasa arvatud. Õnneks jõudsime veel tüdrukutega kelgutamas ära käia, vähemasti oli sulalumest täitsa priima palle loopida ja sõda pidada. Saša leidis kuskilt suure plastpudeli, võtsime selle kurikaks ja pidasime täitsa ausa lume-pesapalli-võistluse maha.
Eile üritasime soolataignast kujusid teha, et neid täna värvida. Taigen koosneb põhimõtteliselt soolast, jahust ja veest. Mätsisime plikadega taigna valmis ja kõik laabus põhimõtteliselt üsna kenasti, ainult et siis saabus Rustem, kes leidis, et taigen on ju tegelikult söödav... Rustemile teen ma viimasel ajal küll vist pideva pahandamisega liiga, eriti sellest ajast, kui Tarest üks plaat kaduma läks ning see leiti – oh imet! – Rustemi kodust. Ise nii väike mees, aga näpud vaata kui pikad. Eile õhtul vihastasin ma poiste peale nii põhjalikult, et täna neid Taresse ei lasknudki. No mitte ei saa nendega „doobraja” olla.
Uus ahi ilutseb meil igatahes köögis – karbi sees. Junuss astus täna hommikul läbi ja lubas ahju ühendada, kui me muretseme järgmised asjad: mufta-zgon (40 mm); mufta-zgon (15 mm); karmiit (2 kg), paar torukest ja muud nipet-näpet... Kui ta mulle kõik selle vene keeles ette ladus, jäin esiti üpris keeletuks. Eks ma lähen kogu seda manti laupäeval Pervomaiskisse jahtima, Misha lubas tutvuste kaudu soodsamad tehingud leida. Noh ja siis tuleks veel radiaatoritesse uus vesi lasta, kuigi torud külmusid esimeste külmadega kinni ning vett on tagasi oodata siis, kui maapind üles sulab... teisisõnu kevadel. Nüüd on meil kaks võimalust: naabrionuga sõbraks saada ning leida kuskilt üüüüüüratu voolik; või siis Rita köögist pangede kaupa vett kohale vedada ja liitrikaupa lehtrisse valada. Ei teagi, mis lihtsam oleks, kuivõrd Rita jutu järgi olla härra naabrionu tuntud kui kogu küla kõige kiuslikum tegelane.
Täna sõitis kohale ka paar uut usinat õpilast Kurmanist – Tanja ja Lembit. Kuivõrd Tanjal ei ole vist ladina tähestikust halli aimugi, tuleb ka neile tundide jaoks eraldi aeg leida. Pühapäevad lähevad üsna toimekaks kätte. Nii et koduigatsust nagu ei jõuagi tunda. Aga ennäe, kell hakkab jälle üks öösel saama ja homme on jällegist koolipäev. Kirjutage ja joonistage meile!

jõulud ja värgid

2008-01-08T15:22:00.000-08:00

Ja olengi Eestis. Eedik tuli mind rongijaama viima ja ütles tervitussõnade asemel: "Nohh ja ongi pool aega läbi!" Ja tõsi ta on. Päris hirmutav, kui kiiresti see aeg seal lendab.
Viimastest tegemistest niipalju, et klubi-proovidest hoolimata saime jõulunäidendiga väga kenasti hakkama. Eriti uhke olen ma muidugi kuuendike ning Vadimi üle, kes näidendis pearolle esitasid - et siis jõuluvana ja päkapikkude omi. Laulsid ja etlesid, nii et lust oli kuulata. Ivanna, tõsi küll, sõitis oma lausega teistele julgelt sisse, nii et Maksimi luuletus jäigi esitamata. Aga ega ta väga kibelenudki pikemalt lavale jääma. Pisemad lugesid salmi ja tantsisid ja laulsid ja olid muidu armsad. Ja pärast pidasime nende vähestega, kes jääda viitsisid, Tares veel uhke jõulupeo maha, säraküünaldega ja puha... Ehk siis tegelikult lihtsalt mängisime poole ööni lauamänge ja üürgasime "Tiliseb, tiliseb..."
Enne jõule läks küll jälle nii paganama kiireks, et blogi pidamisest ei tulnud suurt midagi välja. Eks need pühade-nipet-näpet vajasid tegemist (valmistasime terve hunniku hirmus ilusaid kutseid, kaarte, küünlajalgu, kaunistusi jms). Aga maja (täpsemalt köök, kus asus lava ja istus publik) sai ka nii uhke, et võttis silme eest kirjuks. Seda kõike saan ma nüüd tagasi minnes muidugi ära korjama ja koristama hakata.
Viimasel ajal hakkasin rohkem tegelema väikeste lastega - Natasha ja Kristiina olid minu meelest iga päev kell neli nagu kolm kopikat seal ukse taga, mistõttu pidin koolist enne bussi tulekut kiiruga koju spurtima, et õigeks ajaks kohal olla (hiljem ei saanud väiksemad tulla, kuivõrd kell viis oli juba pime). Sellest hoolimata jõudis naabri-Aino ühel päeval, kui lapsed tulid proovi kella nelja asemel poole neljaks, juba üle aia hüüda "anaa nikagdaa nje gatoova, nje veetsheram nje dnjomm". Läheb veel tükk aega, enne kui ma õpin taolisi kommentaare mitte südamesse võtma.
Aga jah, tänu hoolikale treenimisele esinesid väikesed tüdrukud, kokku umbes viis, nagu väikesed kullatükid, särasid laval nagu primadonnad. Peale selle lõid nad oma üüratu uhketes snjeguurotshka-kostüümides (idee järgi mängisid nad lumehelbekesi) niikuinii publiku pahviks.
Niipalju siis jõulupeost. Millalgi peaks pildid ka üles riputama. Ja siis uutest tegemistest juba uuel semestril.

paari sõnaga

2007-12-14T01:30:00.001-08:00

Rita jõudis siis lõpuks koju tagasi. Ja jumal olgu tänatud. Mina elan jälle nagu kuningas – õhtuti koolist tulles on soe toit laual, elektrikatkestuste pärast ei pea muretsema. Samuti ei maksa karta seltsimees Kolja külaskäike. Kõige tänuväärsem on Rita juures aga tema üüratu organiseerimisvõime. Nädal tagasi külastasid meid jälle eestlased – Katrin Eesti Instituudist ja Andero Haridusministeeriumist. Ja kes teine neile ikka korraldas kohtumise Krasnodarka auväärt prouadega kui baaba Rita Kadilkina.
Igatahes jäid tähtsad külalised kõigile väga mõnusate inimestena meelde. Kõiki muidugi kangesti üllatas, et kuidas nii – ise kuskilt ministeeriumist, aga täitsa nagu inimesed. Et polegi kellegi tähtis pravjerka, hoopis päris muhedad kodanikud. Jälle see väikese rahvuse boonus – ma arvan, et pea kõik Eestist pärit härrasmehed Ilvestest Kruudadeni tunneks end Rita teelaua taga ühtmoodi koduselt.
Lastega valmistume tasapisi jõuludeks. Näidendi organiseerimine läheb raskeks, kuivõrd lastele kipub praegusel ajal tõbi kallale, kõige vanemad õpilased aga ei näita eestikeelse etlemise suhtes millegipärast suuremat entusiasmi üles. Üleüldse on mul paari õpilasega nähtavasti kana kitkuda. Viola ja Irina ei taha viimasel ajal enam üleüldse tunnis käia. Irinale tegin päris omaette programmi ja kui ta vahepeal tuleb, siis näikse tüdruk ise ka aru saavat, et tegelikult saab ju TEMA sellest kasu ja tegelikult käib kogu jant ju TEMA pärast. Aga siis ta jälle unustab ei-tea-kui-kaua kohale ilmuda. Ja ma ei saa talle ka oluliselt halvemat hinnet panna, sest tegelikult teab ta ju teistest rohkem ning just sellepärast ta peabki eraldi tundi vantsima. Aga teistega koos ei käiks ta ilmselt hoopistükkis kohal.
Aga jah, advente oleme nüüd siis paar pühapäeva tähistanud, salmid ja laulud hakkavad juba pähe kuluma. Ehk jõuame veel õpitud luuletustest ja lauludest plaanitud pisikese näitemängu kokku panna. Tublikesed kuuendikud sätitakse jõulukontserdil jälle esirinda. Kingitusi hakkame külanaistega meisterdama järgmise nädala laupäeval. Ilmselt veedan ma sel aastal jõulupühadki Krasnodarkas. Ja teate mis? Ehk ongi jõulud niiviisi ehtsamad – jõululaupäeval saame lastega „Aisakella” laulda ja kingitusi jagada. Selle asemel et Eestis tehtud või tegemata jäänud jõulukinkide või üüratu toiduvalmistamise pärast pead valutada. Ei ole Selveri jõulupraadi ega plastmassist jõuluvanasid. Tõsi küll, plastmassist on meie eelmisel aastal tallele pandud jõulupuu.
Koolis oli täna igatahes jälle üks neist headest päevadest. Tunnis jõudis kõik plaanitu ära teha ja rohkemgi veel. Niisugune päev annab jälle nii palju jaksu, et läheks kas või jalgsi Eestist Krimmi välja nagu need maltsvetlased kunagi ette näitasid. Kirjandusest võtsime sel nädalal „Kalevipoega”. Tõsi küll, laste jaoks olid selle teema leivanumbriks ikka raamatu veidravõitu illustratsioonid ning herr Frrrrrrriidrihh Rrreinholld Krrreutzzzvaldi nime hääldamine. Tegelikult tahaksin kõikidest raamatutest, mida me siin puurime, venekeelset (laste)versiooni – saaks pisematele tunnis tiba ette lugeda, kui nad kenasti käituvad või siis vastupidi, ülearu lärmama kipuvad. Koolis on küll väga palju eestikeelset kirjandust, aga venekeelsest tõlkest eesti kirjandusele jääb justkui vajaka. Ilmselt pole seda ülearu palju ka ilmunud.
Jälle läheb öö peale see kirjutamine. Ja mitte ei jõua kõike kirja panna. Eks uuest nädalast uued uudised.

uudiseid

2007-11-28T06:16:00.000-08:00

Täna korjasin oma seitse asja kokku ja kolisin Kristi tuppa. Mis ajendas mind seda tegema? Seltsimees Kolja, kes täna hommikul otsustas minu tuppa sisse marssida. Juttu vestma. Kell kaheksa hommikul. Mina muidugi põõnasin õndsasti väljateenitud pühapäevaund. Eile sõitsin kell kolmveerand kuus hommikul (juudas, mis kellaaeg see on?) Simferoopolisse, tagasi jõudes läks kohe kadrisanditamine lahti. Seetõttu plaanisin mõnusasti välja magada ning sain kontvõõra Kolja peale üsna kurjaks. Viimane oli loomulikult just parasjagu purjakil, et mitte suvatseda lahkuda, kui ma tal seda teha palusin. Lihtsalt seisis ja latras seal, mina üritasin igaks juhuks tema jutust mitte aru saada ning endale samal ajal nii siit- kui sealtpoolt tekki hoolsamini peale sikutada. Lõpuks tuli Sergei ja vedas oma topsisõbra tagasi esikusse.
Tegelikult on Taresse kolimine puhtalt praktiline otsus, kuivõrd proovid ning paljud tunnid toimuvad nii ehk naa tihtipeale seal ning kahe maja vahet müttamine, kütmine ja koristamine läheb kole tülikaks. Peale selle on Tare ruumides tiba kõrgemad laed ning lävepiidad – soovitan tegelikult kaaluda siinset eesti keele õpetajat otsides ka kandidaadi kasvu silmas pidada. Rita maja on küll jube kodune ja mugav, kuid ausalt öeldes tundsin end seal alguses nagu elevant või kaelkirjak – alatasa lõin pea kuhugi ära või sain niisama kolakat.
Muidugi olen ma hädas tundega, et ronin kellegi teise territooriumile. Tare on ju ikka olnud Kristi maja, ilma Kristita on siin hoopis tühi ja teistmoodi. Aga eks elu läheb edasi.
Et siis lähemalt kadripäevast. Tegelikult tuli kadrisante kokku vaid kuus, mardipäevaga võrreldes üpris kesine tulemus. Paljud lapsed on tuuliste ilmadega haigeks jäänud; Anja sõitis kolmeks päevaks Simferoopolisse; Ivannale ja Irinale tuli ilmselt viimasel hetkel puberteet peale; Vadim Lotuse ning veel mõne mardipäeva-tinutajaga tegin sotid selgeks, et ehk jätavad nad seekordse trallitamise vahele.
Tunnid lähevad ikka samas rütmis edasi. Vahepeal tuleb kõik nii kenasti välja, jõuame kõik plaanitu endale selgeks teha ning kohe terve päev on jube hea olla. Teinekord (näiteks viimane tund kolmanda-neljanda klassiga) võiks suurest jõuetusest nutma hakata – valmistad suure vaevaga nii ilusa ja konkreetse tunni ette, aga terve aeg kulub laste korrale kutsumise ning nende omavaheliste murede lahendamise peale. Tasemed on lastel tõesti erinevad. Ühes tunnis istuvad külg külje kõrval neljanda aasta õpilased ning päris algajad, kes alles ladina tähestikku mõistatavad. „Haad” kipuvad ikka „enniks” minema ja „peede” asemele eksib „erre”. Et piimast saab riim ja hiirest niir. Kui selles kambas leidub veel paar eriti püsimatu loomuga last ning mõni, kellel on vist raskusi vene keeleski oma nime kirjutamisega, siis võibki juhtuda, et juhe jookseb kokku. Aga küllap läheb järgmine kord jälle paremini. Kristi soovitusel võtsin ette Eno Raua loomingu ja katsun panna lapsed vahetunni ajal üksteise võidu Sipsikuid ja Kingpoole maalima. Jõulunäidendiga pole veel jõudnud alustada. Tegelikult on lastel iga päev kell kuus klubis proov aastavahetuse peo tarvis ning neil pole õieti aegagi millegagi peale kooli tegelda. Meie proovide jaoks jääks ainult need mõnikümmend minutit peale seitsmendat tundi ning enne bussi tulekut. Minu suurtest muusikaliplaanidest ei tule seega vist suurt välja, aga eks mingi pisema tükiga me ikka hakkama saame.
No kohe kuidagi ei jõua kõike toimuvat kirja panna. Järgmine kord tuleb juba Rita tagasitulekust jutustada.

Mardisandid kainud, lehed puudelt lainud

2007-11-13T04:31:00.000-08:00

Nüüd on siis saabunud aeg elada oludes, millega mind tulles niiväga hirmutati. Viimase öö ja päeva kestnud hurrikaan, teisisõnu torm, viis puudelt lehed, torudest vee ning tervest Krimmist elektri. Elektrirongid, mis on inimeste põhiliseks liikumisvahendiks, seega loomulikult ei sõida. Lapsed homme kooli ei lähe. Mitte keegi ei tea, millal elekter võiks tagasi tulla. Veest rääkimata. Eile proovisime Tares gaasiahju tööle panna. Põlema ta tõepoolest läks, kuigi suure tuule tõttu süttis ahi kohe tervenisti. Pool kööki leeki täis. Ohutusabinõusid järgides keerasime gaasi targu kinni.
Tare katkised aknad lõin ausalt öeldes täna suvalise papiga kinni, kuivõrd hommikul sinna tundi andma minnes leidsin eest hunniku sissetuisanud lehti ja vett.
Tundub, et tali tuli.
Telefonil puudub levi. Ja selgituseks neile, kes järgnevate päevade jooksul üritavad mulle helistada... õieti küll „eelnevate päevade jooksul on püüdnud” – ilmselt loete sellest kõigest alles tüki aja pärast, mil mul õnnestub leida selline imeline paik, kus oleks taastunud nii elekter kui internet. Igatahes... et kui levi peaks ka taastuma, jääb telefon siiski välja lülitatuks, kuivõrd aku saab peagi tühjaks ja minu teada pole seda võimalik järgnevate päevade jooksul viiekümne kilomeetri raadiuses laadida.

Mardipäev möödus õnneks veel inimlikes oludes, kuid sellest kujunes hoopis omamoodi tramburai. Otsustasime, et mardisanti jooksevad seekord pisemad lapsed. Nii maskide valmistamine kui laulude-tantsude harjutamine möödus kuidagi väga libedalt. Lapsed on ju juba viis aastat järjest sama janti korraldanud, samas kui minu enda viimased mardijooksmised jäävad vist enam kui kümne aasta taha.
Reedel kiskus kõik muidugi algusest peale täiesti viltu. Esiteks jäi kella neljane koolibuss üle poole tunni hiljaks. Ikka täpselt sel päeval, mil on kõige kiirem. Kui siis lõpuks kõik kohale jõudsid (kell hakkas lähenema poole seitsmele), selgus, et meie mardi-isa kõnnib kahtlaselt singa-vonga ega näe kuigi hea välja. Vadim Lotus, kurinahk, oli purjus mis purjus. Oi, ma vihastasin mis hirmus. Mis muud üle jäi kui helistada poisi emale ja ta koju saata.
Ja nii juhtuski, et väikesest Vasjast sai ühtäkki mardi-isa. Vähemasti „tere-tere-pereisaga” sai ta igati vahvasti hakkama. Ülejäänu eest hoolitsesid juba kuuenda klassi tüdrukud.
Tegelikult lõppes kogu õhtu päris ilusasti. Hoolimata külmast ilmast said lapsed nalja nabani. Ja see ongi ju põhiline.
Vadim, muuseas, haigeks ei jäänud.

Rongide ja bussidega saab siin vett ja vilet päevast päeva – eile tulin Simferoopolist tavapärase 14.15 rongiga, mis hägustel asjaoludel väljus siiski kolmveerand kolm. Poolel teel Krasnogvardeiskisse teatati meile, et tehnilistel põhjustel peab rong pooleks tunniks peatuma. Pole vist vaja öelda, et pool tundi ootamist venis siiski terveks ning et viimasest bussist olin ma nii ehk naa juba ammu maha jäänud. Ja jälle kord sain ehtsa pursuika kombel paarkümmend kilomeetrit taksoga sõita. Õnneks on taolise teenuse eest välja käidav summa võrreldav Tartu takso miinimumtariifiga.

Tuleval pühapäeval saame näha, kui palju täiskasvanuid (kui üldse) huvituksid Tares filmiõhtutel käimisest (ikka-ikka Eesti-teemalistel). Karta võib, et me istume seal Ljusja ja Galjaga nagu kolm kändu. Aga eks kolm kändu on ikka parem kui päris tühi väli.

Külanaised on siin täiesti omaette ooper – vapustavad inimesed kõik viimseni. Kõikides nüüdseks külastatud majapidamistes on mind hirmus lahkesti vastu võetud. Kui nad ainult miskipärast ei arvaks, et külaliste puhul peab terve oma sahvri ja aida pealekauba lauale kandma.

Ja viimaks soojad tervitused Kristile, kellest nii siin külas kui Aleksandrovkas suurt puudust tuntakse. Väike Katja lubas sulle jõuludeks kirja saata, küllap õpib ta selleks puhuks veel kirjutamagi. Serjooža jällegist mainis midagi CD-st, mille samuti peaks sinuni toimetama. Aga kyllap koigest sellisest on targem meilitsi jutustada.

yle pika aja

2007-11-05T02:50:00.000-08:00

Ja juba ongi meil sügisvaheaeg. Varsti jõulud käes. Päris hirmus.
Viimane koolinädal võttis üpris võhmale, vaheaeg oli ausalt öeldes teretulnud. Miskipärast langesid kõik sündmused ühele päevale ja selleks päevaks oli neljapäev, 25. oktoober. Kooli külastasid need niiväga kardetud direktorid, kes osutusid muidugi võrdlemisi tavalisteks ja muhedateks tselavekkideks. Näidistund jäi millegipärast üldse ära, samuti suur osa direktori plaanitud eeskavast, sealhulgas karusselli-nimeline mäng, mille käigus plaanisime nii omadele kui külalistele õpetada tantsu „Kaks sammu sissepoole”. Nonoh, vähemasti mõni möödakäija sai sammud selgeks, sest plakatit üles riputades haarasime kõrvalseisjaidki kanda keerutama.
Hommikul aga tuli paaril lapsel võrdlemisi pika kõnega eesti keele kabinetti tutvustada. Üks neist pidi seejuures rääkima eesti keeles, teine aga tõlkima tema jutu vene keelde. Olime viksid ja tegime Maksimi ja Violaga harjutamisega algust juba esmaspäeva õhtul. Kui Maksim oli umbes tund aega deklameerimist harjutanud, tuli neil vähemalt mahalugemine juba päris ladusalt. Häda selles, et nädalavahetusel toimunud poistel Aleksandrovkas väikestviisi kähmlus, mille käigus keegi tatari jorss suvatses Maksimile nii tublisti pikku pead anda, et tolle otsaesist kaunistab siiani briljantroheline värv. Nädal tagasi ehtis poisi laupa ja kulmu aga veel kaunis tähelepandava suurusega plaaster, seetõttu otsustati teisipäeval, et Maksimi oleks etem tähtsate direktoritädide- onude vaateväljast sootuks eemal hoida. Viola omakorda palus luba neljapäeval Kurmani Liinat rongile saatma minna. Kuivõrd tegemist oli tema parima sõbrannaga, kes järgmiseks neljaks aastaks Eestisse kolis, asusin dublante otsima nii Maksimile kui Violale. Irina ning Anja olid esmapilgul meeleldi nõus esinema. Tol hetkel nad vist päris hästi ei mõistnud, et põhimõtteliselt registreerisid nad end just kaheks päevaks intensiivsele draamakursusele. Teisipäeva õhtul lugesid tüdrukud oma teksti juba päris tublisti ja ladusalt. Tüdrukud rääkisid, nagu tublidele eestlastele kohane, konkreetselt ja asjalikult ega pidanud slaavipäraselt dramaatilist lavamiimikat või intonatsiooni üldsegi vajalikuks. Koolis proovi tehes selgus aga, et seda kõike läheb ometi hädasti tarvis, mistõttu vaesed neiud pidid 48 tunni jooksul mulle sedasama teksti korrutama keskeltläbi seitsesada viiskümmend kuus tuhat korda, ikka erineva näitamise, viipamise, ohkamise või muu ogaruse saatel. Aga müts maha nende ees, neljapäeval rääkisid neiukesed teiste ees nii kenasti, et isegi Irina Suprun jäi vist rahule.
Tublikesed kuuendikud koos Kadilkina Sašaga laulsid Krasnodarka laulu ja tantsisid vapralt „Tinnat” ühes kõigi selle tiba humoorikate sammudega. Laval nägid nad igavesti uhked välja küll, neli ühte mõõtu plikat ringis, sarnased rahvariided seljas.
Tegelikult jäävad rahvariided tüdrukutele juba väikeseks ja ausalt öeldes kuluks neile sutsu suuremad ja parajamad rõivad täitsa marjaks. Jällegist vihje nende kõrvadele, kes kangesti kipuvad Krasnodarkalasi nõu ja jõuga aitama. Igatahes – kui kellelgi juhtumisi vedeleb kuskil kapinurgas näiteks hunnik kasutut rahvarõiva seeliku kangast, siis võib ta selle hoobilt Krimmi poole teele asutada.
Rita, Liina ja Mihkli saatsime siis õhtupoole Kiievi rongile. Ljuda ja Sveta (maha jäävad emad) nutsid muidugi silmad peast. Nende jaoks näib Eesti lihtsalt nii üüüüüüratult kaugel. Küllap nii nagu meile kunagi nõuka-ajal mõni Prantsusmaa või Hispaania.
Kuuldavasti võeti lapsed koolides kenasti vastu. Rita seikleb nüüd omaette mööda Eestimaad ringi. Sõnumite järgi võiks arvata, et ta tunneb end kui kala vees ega kipu veel sugugi koduõuele tagasi.

Igapäevaelus tuleb siin aga ikka ja jälle üht-teist pikantset ette. Näiteks tol tähtsal neljapäeval, mil koolimaja oli direktorite auks päris piinlikkuseni läikima löödud, kohtusin hommikul kooli sissekäigu juures... lambaga. Viimane tundis end keset kooliõue ilmselt igati koduselt ja sinna ta minust seisma jäigi.
Ja siis on need lehmad, keda pimedas koduaia väravani sammudes kohe kuidagi ei näe. Kristi jäi nendega juba varem kimpu, täna õhtul aga kõndisin ma ise vasikale sõna otseses mõttes otsa. Koperdasin jalgu. Sõitsin sisse. Kuidas tahate. Kõrvale hüpates sattusin ma jällegi lehma enese otsa. Ja t e m a l on juba sarved... Ausalt öeldes ajas hirmu nahka küll – kaks suurt tuvastamatut elukat kesk kõledat sügisööd. Igatahes lõin täiesti piisavalt kartma, et järgmisel korral taskulamp põlema panna e n n e, kui jõuan territooriumile, kus võiks leiduda lehmi. See tähendab siis enne koduuksest väljumist.

Homme algavad koolis jälle tunnid. Eelolev nädal möödub ilmselt suuresti mardipäeva tähe all. Õnneks saab sel aastal maskeraadiks valmistuda ka Eesti Tares. Seetõttu ei pea ma terve nädala koolitunde ainult mardisanditamisele-janditamisele loovutama. Tarega on muidugi hullud lood, kuivõrd Kristi sõidab juba neljapäeval ära koju ning põhimõtteliselt ei pea keegi enam maja üleval. Härrad rahvastikuministeeriumist ei ole vist meie taotlusesse liiga palju süvenenud.
Jah, Kristi lasebki jalga. Nii noored kui vanad on talle juba kinnitanud, et teda ei lasta siit mitte kuhugi. See tähendab, et vajalikul hetkel ta lihtsalt ei leia oma lennukipileteid, sest keegi on need targu sisse vehkinud.
Eks näis, kuidas see elu siin ilma Krasnodarka-Kristita välja näeb.

Veel üks tõsisem teade – täna mattis Krasnodarka küla veel ühe eestlase – seekord lahkus Proninite teine vanaema. Nagu Ljusja ütles, ei jõua mööduda leinamiseks mõeldud nelikümmend päevagi, kui juba tuleb sammud uuesti surnuaiale seada. Seekord ei olnud matustel pikka tseremoonitsemist ega kõnede deklameerimist, kõik toimus üpris kähku. Nagu oleks tihe matmine inimestel juba nädalavahetuse rutiin.
Ja ometi oli nii nii kurb...

kama menu ja muud loomad

2007-10-22T05:39:00.000-07:00

Juba teist nädalat on täiskasvanud mulle kenasti tundi kohale ilmunud. Seekord istusid Tare laua taga esmakordselt kodanikud Pervamajskist (juhul kui linna ladinakeelne nimetus niimoodi peaks kõlama), kelle vanavanemad olid samuti eestlased ja kes nähtavasti peavad tõsist plaani lähemas tulevikus endale Eestis pesa punuda. Üldiselt kuulen siin vasakult ja paremalt kohalike soovist Eestisse tööle ja elama asuda. Tööjõupuuduses ehitusfirmad, kus te olete?! Siin jagub teile kogemusega spetsialiste nagu tatart, sest suurem osa Eestisse tahtjatest töötavad just taoliste praktiliste alade peal, samuti ei puudu neil vastav haridus. Ja kuigi kuuldavasti kuivatab kodumaa ehitustööstust nähtus nimega „kinnisvarakriis”, oleks ju siiski mugav, kui uutesse majadesse paigaldaks elektrit näiteks elektrik ja mitte teise kursuse geograafiatudeng.
Igatahes rõõm oli näha, et inimesed siiski tulevad tundi ning lastel ei pea enam kodus järel käima. „Jaa zabõõlat” kuulen tänu teatava rutiini tekkimisele aina vähem. Ilmselt said kõik pulmad ja praasnikud selleks hooajaks otsa ning kui õues kummitab sügis, hakkavad inimesed tasapisi tuppa liikuma. Isegi Irina Šorohhova (igati tark ja andekas üheksanda klassi tüdruk, kellele vist põhimõtteliselt eriti ei meeldi kooliga tegeleda) käib Aleksandrovkas kenasti tunnis. Kuigi kodutööde koha pealt on muidugi veel vara hõisata...
Eile toimus aga Aleksandrovkas suurem kontsert-üritus. Nimelt tähistati küla 245. sünnipäeva ning esinema kutsuti naaberküladki. Erinevad rahvused (ja siin regioonis neid juba jagub) said ülesande näidata oma käsitööd ning pakkuda üht-teist mekkida ka oma köögist. Meid tegi taoline uudis esiti üpris nõutuks, kuivõrd kohaliku kombe kohaselt tähendab „üht-teist oma köögist” umbes seda, et näiteks ukrainlased võiksid valmis vorpida vähemasti sadakond tšeburekki ning ämbritäie vareenikuid. Kaalusime põgusalt oma võimalusi ning otsustasime, selle asemel et hakata eestlastele uut ja ahvatlevat rahvusrooga välja nuputama, pätsata Rita kapist paar pakki vana head kama.
Tuleb tunnistada, et plasttopsidesse sätitud hallikaspruuni massi seirati algul üpris halvakspanevalt. Esimese hoobiga ei julgenud keegi võõrast ollust suhu pista. Siis aga saabusid tähtsamad tegelased Simferoopolist, kes, vaesekesed, lihtsalt p i d i d kõigilt laudadelt midagi maitsma. Kõheldes mekiti keefiri ja suhkruga valmistatud segu küll esimest, küll teist suutäit. Ja kolmandat. Ja neljandat. Selgus, et kamal oli siinkandis päris hea minek ning meie „hallikaspruun ollus” osutus üllatavalt populaarseks. Paljud tulid tühjade topsidega lisa nõudma, lähedalasuva toidupoe letid ostsime keefirist sootuks tühjaks.
Tõsi küll, nooremate maiustajate seas näisid suuremat indu tekitavat siiski kamapaki kõrval seisvad „Kalevi” šokolaadid.
Esinemine läks samuti kenasti ja kõik jäid igati rahule. Kuivõrd meile kontserdist vaid nädala jagu ette teatati, läks kaubaks vana hea „Kui on meri hülgehall..” ning rahvatantsuseade palale „Tantsi, tantsi, keeruta, keeruta”. Sellest räägiks kohe lähemalt. Miskipärast arvasin, et plaadilt „Kaks sammu sissepoole” võib oodata ainult kõige unikaalsemat Maarjamaa rahvamuusikat. Ja suur oli minu üllatus, kui lavale astusid naaberküla tädid ja esitasid täpselt sellesama viisiga laulu pesuehtsas vene keeles!
Neljapäeval saame aga Aleksandrovka koolis tiba suurejoonelisemagi etteaste korraldada. Eesti keele kabinetti tulevad kaema kohalikud ministrid, mistõttu meil tuleb ette valmistada uhkemat sorti eeskava näituse, eesti- ja venekeelsete kõnede, laulude, tantsude ja näidistunniga. Tegelikult lippan nüüd direktori nõutud tervituskõnet välja nuputama, et see siis homme Maksim Proninile selgeks harjutada... loodetavasti ei jää ta sel päeval haigeks. Ega otsusta minna näiteks lauatennist mängima. Aga küllap ma katsun sellest üritusest siis ka lühikese video või mõne pildigi jäädvustada.
Ahsoo, üks suur uudis veel – Mihkel Kadilkin sai eile lõpuks kätte oma passi (sosohh, ja ei läinud kolme kuudki!!), mistõttu miski ei takista enam tema, Rita ning Liina sõitu Eestimaale. Eeldatavasti stardivad nad neljapäeval Kiievi suunas ning jõuavad juba laupäeval Tartusse.
Seniks head eelseisvat töönädalat teile, kulla eestlased, tuntud ka kui Suured Töörabajad. Kuigi täiesti kindel mats, et praegu istute oma peenes kontoris ja – näe! – tundub, et tööl pole teil ikkagi midagi muud teha kui teiste inimeste blogisid lugeda, hehh-hehh-heee. Just nii mage nali peegeldab tegelikult ühe väga toreda endise riigiametniku arutlust „töö tegemise” ning „tööl käimise” vahe teemadel. Aga juba jälle läheb filosoofiliseks kätte – ei saa minust kirjutajat...

mitte midagi ei juhtu, aga ikka on põnev

2007-10-16T05:24:00.000-07:00

Vahepeal tundub, et Krasnodarka elu kulgeb tasapisi hääbumise suunas. Täna on meil külas kaks matust. Ära saadetakse ka meie Liina vanaema. Arsti ennustuste järgi jäänuks tal veel kuskil kuu aega elada, aga võta näpust. Liina ise kõnnib juba päevi ringi nagu kummitus, näost valge ja pilk maas. Loomulikult ei kipu ta praegusel hetkel ülepeakaela Eestisse ruttama. Igasuguste kinnituste-daveerennostide mööda Krimmi taga nõutamiseks pole ka paremat aega olemas, eks ole. Nimelt pole tüdrukul veel kaheksateist eluaastat täis saanud, mistõttu ta vajab piiri ületamiseks notari juures vormistatud kinnitust, et ametlik hooldaja lubab tal üksi reisida. Notar aga olevat väitnud, et seitsmeteistaastast kodanikku peab reisil saatma täiskasvanu, kes tüdruku eest võõrsil vastutaks. Kuivõrd Liinal taoline saatja loomulikult puudub, siis keelduvad notarid talle üleüldse mingisugust kinnitust vormistamast. Nojeesuskristus. Jääbki tüdrukul üle ainult oodata, mil Mihkel ja Rita kord Eesti poole teele asuvad, et siis nendega koos sõita. Ning muidugi loota, et Mihkli passiga sama kaua ei lähe kui tema omaga.
Vahepeal on isegi Krimmi saabunud sügis. Kõigi oma tuulte, külma ilma ja poriga. Viimase kohta kuulsin juba Eestis legende, et siinne teekate täiesti maagiliselt saabaste külge hakkab. Ning tõsi ta on. Eile Aleksandrovkasse kõndides tundsin ühel hetkel, et jalad muutuvad kahtlaselt raskeks. Põhjust ei tulnud kaugelt otsida – oma tenniseid lähemalt uurides avastasin nende küljest umbes kaks kilo soppa, mis täiesti liimitult jalanõude küljes püsis. Huvitaval kombel ei aita sellest mudast lahti saamiseks ei hüppamisest ega jalgade trampimisest. Saapaid tuleb sõna otseses mõttes vastu asfalti peksta, et mudakord vähegi järele annaks. Ehk peaks järgmise kuue kuu jooksul oma ridiküli mahutama paraja suurusega toki, et sobival hetkel jalavarjude nii-öelda lisa-atribuutika sealt käepärasemalt eemaldada?
Koolis aga kollitavad kontrollid. Kes veel mäletab omaenda kooliajast neid närvilisi nädalaid, mil hindamiskomisjonid mööda koolimaja hiilisid ning õppealajuhatajad iga natukese aja tagant vargsi laubalt higi pühkisid? Õpilase rollis ma muidugi arvasin, et need komisjoni-tädid-onud olid ikka kangesti muhedad, kuivõrd nende juuresolekul ei söandanud õpetajad miskipärast kunagi lastega karjuda ega pahandada ja kogu kooli personal käis kaks nädalat põhimõtteliselt kõrvade peal. Nojah, siin on olukord muidugi veel viis korda hullem ning loomulikult korraldatakse iga komisjonigrupi saabudes koolimajas korralik potjomkin. Minu rõõmuks ilmub siis näiteks tualetti paber ja käterätik, mis, tõsi küll, kohe peale komisjoni lahkumist sealt jälle ära korjatakse. Eesti keele kabinetti võib kardetud kontrolle oodata 25ndal kuupäeval. Direktori selgituste järgi peaksin sel puhul kooli pealt kokku korjama need kõige-kõige viksimad õpilased, neile eelnevalt mõne laulu selgeks õpetama ning sellist tehistundi siis rutiinse koolipäeva pähe mängima. Häda selles, et minu meelest on kõik õpilased nagu õpilased ikka – selleks nad ju seal on, et õppida. Seega ei oska kohe kuidagi laste seast taolist elitaarset tuumikut välja noppida. Teistest krapsakamateks võiks ehk pidada vaid neid noori entusiaste, kes alles sel sügisel õppimist alustasid ning suuremat keeleoskust seetõttu veel ette näidata ei saa. Laule harjutada olen loomulikult juba ammugi plaaninud ning ka proovinud, kuigi tihtipeale jääb sel puhul ette takistus nimega puberteet – vanemad lapsed lihtsalt pelgavad teiste ees häält teha.
Ja siis veel nendest lubatud kaheksast arvutist eesti keele kabinetis – töökorras arvuteid on klassiruumis täpselt kaks. Veel seisab seal paar kompuutrit, mis kategooriliselt keelduvad inimestega suhtlemast. Ülejäänud tehnika on selgituste järgi viidud parandusse ning tõenäoliselt pole mul enne aastavahetust suuremat lootust neid näha. Niipaljukest siis kogu sellest arvutiõppest, mida mulle enne tulekut nii soojalt soovitati. Pisematele panen küll mõnikord vahetunni ajaks või peale tunde „Virbitsa” käima, vanemate jaoks jäävad virbitsa-jänkud aga justkui tiba lapsikuks.
Ja veel, et võib-olla tuleb juba mõne nädala pärast korraks Eestisse sõita. Paar päeva tagasi saabus väga peen kutse Rahvuskaaslaste seminarile Tallinnas 12.-13. novembril. Üritus tõotab tulla päris huvitav ja hirmsasti tahaks seda tegelikult oma kõrvaga kuulda. Siiski tähendaks paariks päevaks Eestisse sõitmine, et Krasnodarka külas joostaks sel aastal mardisanti kolm päeva enne Mardipäeva. Lisaks peaksin ümber korraldama terve nädala jagu keeletunde, kuivõrd iseenda siit Tallinnasse ja tagasi trasportimine võtaks umbes kaks korda nii palju aega kui seal veedetav aeg. Mis tähendab, et ega ma ikka väga ei viitsi tulla küll.

Igavaks ei lähe

2007-10-08T01:09:00.000-07:00

Nonii. Kui nüüd proovida aega arvestada, siis juba kuues nädal saab siin keset steppi selja taha, aga igavusest on asi kaugel. Aeg kaob hirmus kiiresti käest ja õieti ei jõua ju midagi ära teha. Eilne päev möödus näiteks pesupesemise tähe all, sest et kui see palides küürimine ja ämbritega rallimine kord nädala-paari jooksul korralikult ette võtta, siis kipubki terve päev nahka minema. Tegelikult jõudis veel ka “tuba korjata” (teisisõnu koristama: tegemist on kohaliku peenema kõnepruugiga) ning tänaseid tunde ette valmistada. Seda viimast muide loomulikult ilma igasuguse mõtteta, sest kes see peale minu ikka nii rumal on, et tundi kohale tuleb. Tõepoolest, täiskasvanutega pole mul neid toimunud veel mitte ainsamatki, kuigi mind paar nädalat tagasi nõusse rääkides olid nad eesti keele õppimise peale kangesti mihklid. Samas kuulen ma vasakult ja paremalt, et neil on hirmus kahju, et nad kohe mitte kuidagi ei jõudnud ja et järgmine kord on nad k i n d l a s t i kohal nagu kolm kopikat.
Kui järele mõelda, siis jõudis eilse päeva jooksul moosi tarvis ka terve potitäie aivaad lõikuda, peale selle saime Rita ja Kristiga veel mahti väga priimasid tšeburekke meisterdada. See käib nii:
Taigna jaoks sõtku searasvast, jahust ja veest umbes piparkoogitaigna-sarnane mass. Seejärel tuleb sealt lõigata väiksemad tükid, need käte vahel palliks veeretada ning need päris totruseni õhukesteks rullida. Rullitud taigna serva raputa juustu või muud suupärast, tõsta taigna serv kahekorra ning alustassi ääre abil vormida poolringikujulised pirukad. Pirukate served tuleb korralikult kinni vajutada ning neid seejärel pannil rohkes õlis praadida. Tõeline kaalujälgijate unistus. Neid võib manustada tükki viis, enne kui süda lõplikult pahaks läheb.
Bürokraatiaga jahmerdamisest jõuan ma siinviibimise ajal veel ilmselt pikad jutud maha pidada. Mis mõttes tuleks Eestisse elama asumise taotlusse kirjutada Eestis välja antud isikukood (mida Liinal kindlasti mitte ei ole)? (Vahemärkuseks, et isikukoodi puudumisel võib vastava koha ka lihtsalt tühjaks jätta, kuigi selletaolist märget taotluses ei leidu; enamasti tuleb sinna siis kirjutada sünnikuupäev.) Sain umbes nädala eest Liina dokumendid enda kätte, mistõttu viimased seitse päeva on möödunud paberimajanduse tähe all. Seega teen ma kahjuks elu raskeks nii Piretil kui Eero Viilil, kes õnneks on hirmus toredad ja mõistvad inimesed ning aitavad igal sammul. Ehk oleks sellesse ametisse järgmisel aastal kaval otsida mõnd migratsiooniametis töötanud õpetajat?
Aga jah, kulla sõbrad, igavaks siin ei lähe. Inimesed muutuvad iga päevaga üha armsamaks, alguse võõrastamine hakkab ehk üle minema. Kardame muidugi kõik seda kuupäeva, mil Kristi tagasi Maarjamaale lendab. Kui Rita ikka räägib, et Helle oli neile raadio eest, siis Kristi läheb vist päris stereosüsteemi ette. Karta on, et siin jääb temata tühjaks. Praegu elame kõik sulavõi sees, mängime Rita, Sergei ja Kristiga perekonda, mis näeb välja nii, et Rital on lihtsalt kaks kraaksuvat lapselast kaelas. Mille üle ta muide ei näi sugugi kurtvat. Ütleks, et elu on ilus.

Ära hõiska enne õhtut

2007-10-02T05:39:00.000-07:00

Asjata rõõmustasin möödunud töönädala lõpul, et koolis hakkab juba tasapisi edenema ning et isegi hüperaktiivsete mudilastega õnnestub mul iga kord kuskil 25 minutit täiesti normaalset tundi pidada (seejärel kipub muidugi käest ära). Täna sai mu ego jällegist kenakese nokaudi, kui plaanitud kahest tunnist mitte kumbagi ei toimunud, sest et – mitte üks õpilane ei ilmunud kohale… No hea küll. Täna on pühapäev. Laste puhul oleks unustamine või lihtsalt mitteviitsimine siinseid kombeid silmas pidades veel loomulik. Konks on selles, et popipanijateks polnud mitte mässulised mürsikud, vaid hoopis nende kohusetundlikud, igati esinduslikud vanemad (noeksole). Noodsamad auväärt prouad muuseas ise valisid just kõnesoleva kuupäeva ja kellaaja. Esimesse tundi oleks ju olnud viisakas nägu näidata.

Vahepeal jõudsin ära näha ka Simferoopoli, kuhu tuli sõita elamisloa asjus. Reede hommikul startisime Liinaga Krasnogvardeiski suunas. Mõnusad udupead nagu me mõlemad oleme, otsustasime miskipärast sõita kella kaheksase bussiga. See liigutus tähendas, et saime Gurmanis umbes paar-kolm tundi rongi oodata ja vastastikku kinnitada, kui kaval oleks siiski olnud tulla kella k u u e s e bussiga (sel puhul oleksime varasema rongi peale jõudnud). Lisaks sai Liina endale väikese sätendava kivi vasaku ninasõõrme peale (ausõna, mina ei julgustanud) ning terveks päevaks põhjust kurta “ai ai ai, nii valus!”. Nii et hoidke alt, võrukad – kui Liina nüüd mingi ime läbi just k o h e passi ei saa (mida ta ootab juba neljandamat kuud), siis saabub teile sinna ükspäev juba hoopis ära rõngastatud metallitüdruk (nimelt mainis ta midagi ka tätoveeringute kohta).

Küsite, et mis siis ka elamisloast sai? Loomulikult ainult hää hulga seiklusi ja kindlasti mitte elamisluba. Kõigepealt tuli üpris kahtlasest agulirajoonist välja peilida Simferoopoli passilaud. Tänava leidmisega polnud lugu, küsisime marsajuhilt, et kas Futbolistale ka saab ja hüppasime peale. Eks ta siis hõikas mingi hetk, et davai, deevotški, hopp välja ja sammu marss.
Häda oli hoopis majanumbritega. Kõigepealt tuli maja number 4. Siis tuli maja number 7. Siis tuli 12 ja järgmisena juba 27. Edasi läks asi neljakümne kanti. Meie sihtisime numbrit 20. Peale pikka küsimist ja jahumist jõudsime mööda tänavat pika maa edasi, igasuguse numbrita kõrge tellisemüüri ette, mille raudväravatest läbi traalivad inimesed võisid välimuse järgi otsustades olla vaid trööstitud immigrandipered.
Sisse astudes ei olnud vaatepilt muuseas sugugi nii hull… kui jätta kõrvale inimsumm, kes seisis vastuvõtulaua ees ning silmnähtavalt soovis selleni jõuda enne mind. Esimese laua juures sain oodata veidi alla tunni. Siin muidugi selgus, et minu olukorra jaoks kenal tädil küll blankette ei ole, ühesõnaga juhatati mind kuskile tagumistesse kabinettidesse, mille uste taga oli juba märksa aukartustäratavam järjekord. Järjekordadest peetakse siin muuseas hämmastavalt kenasti kinni. Enne ette trügimist ikka küsitakse, et kas palun-palun võib ette trügida. Keeldumise korral on sind muidugi terveks päevaks õnnistatud eriti iseka ja paha inimese enesetundega.

Olles tunnikest paar koridoris seisnud, õnnestus mul lõpuks varvas ukse vahele saada. Ruumis viibis kolm tähtsat ametnikku, kes ilmselgelt tundsid lapselikku rõõmu Microsoft Office’i erinevatest funktsioonidest ning istusid, pead koos, ühe arvuti taga. Esimese rõõmusõnumina teatati mulle varmalt, et ma olen tulnud täiesti valesse kohta ning et tegelikult tuleb mul siiski Kiievisse sõita. No tere tüdrukud. Natuke põikpäisust ja konsulitega hirmutamist ning Kiievisse ei saatnud enam keegi. Suur tänu Eero Viilile, kes mind selle kabineti-kadalipu läbimise ajal telefonitsi igati toetas. Umbes tund aega kestnud sõnasõja saagiks võib pidada Simferoopoli Haridusministeeriumi ametniku nime ning kabineti numbrit, kuhu mul tuleb nüüd ükspäev minna enne passilauda tagasi pöördumist. Koos lubadusega, et mainitud ministeeriumis tegeldakse siis juba ise minu dokumentidega ning et ma ei pea hakkama koolipäevadel korduvalt Simferoopoli vahet nõeluma. Ehk siis, reaalselt ei saanud ma selle linnaskäiguga mitte midagi ära tehtud. Aga arvestades, et tegemist oli minu esimese tõsisema rindapistmisega Ukraina bürokraatiaga… pole üldse kõige hullem tulemus, eksju?

kolm nädalat peale saabumist

2007-09-18T00:16:00.000-07:00

Täiesti müstiline, kuidas keegi võis mulle ennustada, et siinkandis pole suurt midagi teha ja et igavuse peletamiseks võiksin hunniku raamatuid varuda – sellise müüdi võib nüüd küll heaga upakile veeretada. Sellist hetke, kui peaks nõutu näoga käed rüpes istuma, pole siiani veel ette tulnud. Mitte et ma siin pidevalt niiväga toimetaksin – tagasi mõeldes tundub, et õieti ei tee ma päevad läbi suurt midagi. Tahaks ikka juba tunda seda eestlaste lemmikemotsiooni, et “vohh, kus täna sai alles rügada”!
Vahepeal on täiesti märkamatult pea kaks nädalat mööda tuisanud. Eks meil toimus siin ka mõndagi. Nii tähtsamaid kui vähem tähtsaid ninasid astus Krasnodarkast läbi, seltsi aastapäeva tähistamiseks peeti maha ka suurem praasnik. Rita ja Kristi said ürituse organiseerimisega igatahes priimalt hakkama, hoolimata paduvihmast (kogu kaadervärk oli muidugi õue organiseeritud) ning elektrita jäämisest. Tublid naisterahvad.
Pikemalt peatus meil näiteks onu Artur, kes ööbis elutoa diivanil ning oskas absoluutselt iga sõna peale mõne naljaka loo vesta. Artur veetis siin peaaegu nädala, jõudsime temaga juba päriselt ära harjuda. Koos temaga lahkusid veel Piret, Aare, Hanno, Juta ning bussitäis jalgrattureid. Tuleb tunnistada, et nendega hüvasti jättes läks silm märjaks küll, ning eks ma siis hiljem pillisin nagu väike laps Kristi õla najal. Miks? – Absoluutselt puudub aim. Koduigatsus pole veel närima hakanud, suuremat tahtmist teistega kaasa minna ei tekkinud. Eks need hüvastijätud ongi lihtsalt sellised mõttetud tseremoonitsemised.
Kooli koha pealt pean tunnistama, et küllap mul kulub veel aega, enne kui tundide masinavärgi korralikult käima saan. Tundub, et minu eelkäijad samas ametis olid hirmus tublid ja asjalikud ja energilised naisterahvad. Siin tehti mulle kähku selgeks, et asjalikumat sorti õpetaja kirjutab õpilasele kodutöö puudumisel kohe “dvoika” sisse. Tundub, et kõik minu lillelised arusaamad lastesõbralikust õppest lendasid vastu taevast. Aga mida siis teha terve bande kolmanda klassi õpilastega, kes miskipärast peavad eesti keele klassi amokijooksu staadioniks? Paigaltsööst on igatahes paljudel selgeks harjutatud. Koduse töö mõistet need pisemad vist lihtsalt ei tunne, küll aga paluvad kenasti juba tunni alguses, kas nad võiksid ehk arvutiga mängida või plastiliinist kujusid meisterdada. Plastiliini mul neile anda ei ole, arvutimänge ei raatsi aga ka tunni ajal lubada. Esialgu olen lubanud neil tunni lõpus joonistada, kui nad enne ainult midagigi eesti keelest kuulda tahaksid. Nii väikeste peale ei kipu veel häält ka tõstma… Aeg-ajalt käib ikka peast läbi: Juudas, kuidas ma kavatsen selle tööga hakkama saada?
Suuremas jaos on õpilased siiski üpris asjalikud. Vähemasti need, keda praeguseks hetkeks näinud olen. Teatud kraade ei ole vist kuulnud ka tunnis kohal käimise kombest, seetõttu ennustangi, et mul kulub vähemasti paar-kolm kuud, enne nad mõistavad, mida neilt selle õpetaja puhul oodatakse. Lastel on muidugi keeruline, kui õpetajad pidevalt vahetuvad – üks nõuab ühte, teine eeldab jälle sootuks muud. Loodetavasti saame siiski mõne aja pärast need jutud joonde ning mul õnnestub pisikestele vesta üht-teist ka eesti keele, mitte vaid tunnis käitumise teemal.

eluolust

2007-09-03T02:21:00.000-07:00

Jaa. Seletuseks eelmise sissekande viimasele lausele : peldikud on siin täiesti omaette eksootika. Küllap Berit ja Neeger vennastuvad minuga veetseepottide osas – kuuldavasti puudusid need ka Pekingis. Potte lihtsalt pole. Lahtiseid bokse eraldab üksteisest umbes puusakõrgune sein, ning kuivõrd avalikes käimlates puuduvad tihtipeale aknad, on targem ka välisuks pärani hoida. Kukele need kompleksid, eks ole?
Omamoodi ekstreemspordiks võib pidada ka bussisõitu regiooni keskusesse Kurmani, mida täna proovida sai. Ainult kolme ja poole grivna eest saad päris ehtsa sõidu ameerika mägedel. Mitte et siin maastik väga künklik oleks. Hoopis siinne asfalt näeb välja nagu kartulipõld, ning bussisõidu ajal võib julgesti istmest kinni hoida, et mitte toolilt maha lennata. Aga seltskond oli lõbus (tundub, et alati leidub bussis mõni tuttav külast, kes lahkesti juttu teeb), ning tee möödus ülevas meeleolus. Hoolimata kaelasadanud vihmavalingust ja vettinud turukottidest.
Rita maja on kohalikus mõistes ikka ehtne presidendi sviit. Lisaks kanalisatsioonile ja dušile on siin – ennäe imet! – pesumasin! Mitte küll meie mõistes pesumasin, see tähendab, et pesu visatakse masinasse, mille küljes on kang, mida saab siis jõudumööda käiata. Ja ikkagi on mu siinne elamine vaata et tiba mugavam kui Jaburate külas kümmekond aastat tagasi. (Seletuseks neile, kes ei tea: Jaburate all pean silmas teatud Kärdla linnaosa Hiiumaal). Aga vot homme läheb kool käima ja otsa saab see ilus suvepuhkus maal vanaema juures. Küllap siis uuest nädalast uued muljed.

kohal

2007-08-30T00:59:00.000-07:00

Jõudsingi Krasnodarkasse kohale. Päike l66skab, maa on kuivanud, samuti nagu kõik aiasaadused. Esialgu on siin päris mõnus olemine, kõige rohkem kardangi selle lõputu pimeda-porise-tuulise aja saabumist.
Kohtumine direktoriga laabus... noh, enam-vähem. Karta on, et ta üritab eesti keele kabinetti siiski mõne teise klassi tunnid sokutada, millele ma kavatsen esialgu võimalikult bravuurselt vastu seista. Kuulu järgi kehtivad siin üpris nõuka-aegsed reeglid - kool algab 1. septembril (kulla kodanikud, tegemist on laupäevaga). Aktus toimub ei varem ega hiljem kui kell 7.30 hommikul. No juudas. Samas ei tohiks siin ärkamisega nüüd küll probleeme tekkida - umbes kümmekond parti, kes kella viie paiku mu akna all näljakisa tõstavad, muudavad äratuskella täiesti ebavajalikuks vidinaks. Tagatippu muidugi kuke kiremine jne.
Elu kulgeb siin üpris tagasihoidlikus tempos. Nagu Kristi seletas, keerleb päevane aja-arvestus ikka selle ümber, millal vaja lehmad karja viia ja tagasi tuua.
Eesti keele klassi on nähtavasti üle värvitud või valgendatud, sest kõik lauad-toolid-raamatud-arvutid on pahupidi pööratud ning ruumis valitseb täielik tohuvabohu. Raamatud olen enam-vähem riiulitesse ladunud, aknalaudade ja stendidega tuleb veel tegemist. Kirjandust ja õpikuid paistab siin jaguvat rohkem kui tarvis - alustades 9nda klassi geograafia töövihikust ja lõpetades raamatuga "Tarzan tuleb Tallinna".
Ahsoo, ja kontaktid ka. Telefoninumber on +380 965 288 696, ausõna pole aimugi, kui hirmkallist tasu nad sellele Eestist helistamise eest nõuavad. Ja postiaadress:

Пяйвй Рэммэ
Садовая 14
Краснодарка
Крфсногвардейский район
АР Крым 97008
УКРАЙНА

Nii et ootan kirju ja külalisi.
Olge tublid ja nautige elu pisiasju nagu potiga wc-d ja linkidega uksed.